Probleemi lahendamiseks on kõige targem minna koos sellega magama, vahendab järjekordsest teadusuurimust www.forte.ee.

Mõni minut muudele teemadele keskendumist, või mis veelgi parem, probleemi edasilükkamine järgmisse päeva aitab ajul leida ideaalse lahen- duse, kirjutas uurimusest The Daily Telegraph. Katsete tulemused näita- vad, et inimesed, kes teadlikult raske küsimuse üle pead murravad, jõuavad valede vastusteni tõenäolisemalt kui need, kes probleemi ajutiselt taga- plaanile lükkavad.

Kuidas seda selgitati? Tudengitel paluti nelja kujuteldava automudeli hulgast välja valida parim. Igal mudelil oli 12 eri funktsiooni, nende hulgast kahel aga parem teelpüsivus ja kütusesäästlikkus. Pärast autosid tutvustava teksti lugemist pidid ühe rühma tudengid kohe valiku tegema.  Teise rühmaga tehti teine katse, mis oli konstrueeritud nii, et katsealused said enne otsuse langetamist viis minutit aru pidada. Tulemused näitasid, et tolle rühma vabatahtlikud, kes lahterdati „alateadlikeks mõtlejateks“, valisid tõenäolisemalt parimate omadustega sõiduki.

Hollandi ekspertide hinnangul tingis taolise tulemuse asjaolu, et katsealuste alateadvusele anti aega kõiki plusse ja miinuseid kaaluda. Otsustamise edasilükkamine võib osutuda tulusaks ka suure rahalise väljamineku, nt majaostu vaagimisel, väidavad nad. Radboudi ülikoolis uurimust juhatanud psühholoog Maarten Bosi sõnul tõestavad nende katsed, et otsuse ajutine unustamine annab tihti kõige paremaid tulemusi, eriti kui tegemist on keerulise probleemiga. Nii oligi, et kõige paremaid tulemusi said tudengid, kelle tähelepanu oli hajutatud ja kes seetõttu ei saanud autodest „teadlikult mõelda“. „Alateadlik mõtteprotsess annab kohese otsustamisega võrreldes paremad tulemused. Ehkki katsealused ei pidanud tegelikult enne otsustamist uinuma, on puhkuseperioodi hüved ilmselged,” ütles ta. „Kui teie vanavanemad soovitasid enne otsustamist magada, kuna „hommik on õhtust targem“, siis võisid nad vaistlikult aduda sellise metoodika eeliseid.”

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Consumer Psychology