"Siin ei helistata koolikella, kuid tunnid toimuvad siiski"

 

Mitte igal omavalitsusel Eestis pole oma koolituskeskust, Kohila vallal Raplamaal aga on. Eelkõige just koolituskeskuse tegevuse toetamine ja edendamine oli see, mis vallale tänavu koolitussõbraliku omavalitsuse tiitli tõi.

Kristiina Viiron


  Vasakult: Kohila valla avalike suhete
  nõunik Eeva Kumberg, vallavanem Andrus Saar ja
  Kohila koolituskeskuse juhataja Reet Aro
  rõõmustavad tänavuse tiitli üle.

Kohila koolituskesku- se avaratesse ruumi- desse Tohisoo mõisas mahuvad tegtsema mitmesugused hobi- ja õpitoad, korral- datakse üritusi, näitusi ja kursusi. Kodu- seinte vahele ette- käändel, et „siin pole ju kuhugi minna” oleks Kohila rahval küll patt jääda. Aga ega nad jäägi. Kapa- stuudium, loovuslabor, keraamikakursus, 
õmblustuba, muusi- kakool, kunstikool, läbipõlemise enneta- mise kursus, suur ansamblite kontsert jne – igaühele leidub midagi.  

Tohisoo on tipp
kinnitab vallavanem Andrus Saare vallale omistatud tiitlit ja selle tagamaid kommenteerides. Koolituskeskuse juhataja Reet Aro hindab valla tuge väga: „Ka rasketel aegadel on vald leidnud võimaluse meid toetada. Olen kuulnud teiste omavalitsuste ini- mestelt, et nad ei saa kuidagi oma tegemistele toetust, isegi mõttetoetust mitte.”

Koolituste, sh. ka laste huvitegevuse toetus on Kohilas aga kindlalt eelarvereale kirjutatud. Ning seda, et Andrus Saare oma meeskonnaga põneva ettevõtmise idee ees ukse pikemalt mõtlemata kinni lööks, ei juhtu.

Vahel tuleb algatus ühe või teise ettevõtmise käivitamiseks mõlemalt korraga – nii vallavalitsuse inimestelt kui ka koolituskeskuse töötajatelt. Nii juhtus näiteks akadeemiliste loengute sarjaga Kapa-stuudium, mis on tegutsenud nüüdseks juba kolm aastat. Koolituskeskuse rahvas oli mõelnud, et käsitöö ja kunsti kõrvale oleks vaja pakkuda ka midagi vaimu teritavat, samad mõtted liikusid ka valla töötajate peas ning nii stuudium ellu kutsutud saigi. „Saalis on olnud kuulajaid poemüüjast professorini,” tõdeb Reet Aro. Kõnelemas on käinud näiteks Peeter Tulviste, Ene Ergma, Kalev Katus, Anto Raukas, Marju Lauristin, Tiit Hennoste, Märten Ross, Voldemar Kolga, Ülo Vooglaid jpt.

Seob põlvkonnad kokku 
Koolituskeskus ise kirjeldab end oma koduleheküljel tabavalt: „Kohila koolituskes- kus on üks veidi oma- moodi haridusasutus. Siin ei helistata koolikella, kuid tunnid toimuvad siiski, siin on õpilasteks nii vanad kui ka noored, siin õpitakse kauneid kunste ja tihtipeale peetakse siin nõu, nädalavahetustel toimuvad õppelaagrid ja suviti laste mängulaagrid.” Koolituskeskuses asub ka laste muusika- ja kunstikool ehk nagu Reet Aro märgib: „Siin majas saavad erinevad põlvkonnad kokku.” Koovad näiteks kõrvuti kaltsuvaipu ning juhtub sedagi, et muusikakooli lõpetanud laps jätkab tegutsemist samas majas kunstikursusel. Või valib selle järgi koguni elukutse, nagu näiteks kunstiakadeemia esimese kursuse üliõpilane Juss Heinsalu. Ta õppis Kohilas muusikat ja keraamikat, aga otsustas viimase kasuks. „Tohisoo on olnud loomeallikas, see on alati koht, kuhu minna, kus areneda ja luua,” täheldab Juss Heinsalu.  

Mõisapargis asub Eestis ainulaadne puudega köetav põletusahi, Tohisool peetakse ka keraamikasümpoosioni. „Viimasel kahel aastal Merike (keraamik Merike Hallik – K. V.) ja Reet kirjutasid palju projekte ja nii saime teha igasugu erinevaid tehnikaid ja põletusstiile ning see oli põnev,” märgib Juss, miks ta lõpuks siiski keraamika kasuks otsustas.

Haaravad võimalustest kinni 
„Ega me ühtki projekti kirjutamata küll ei jäta,” tõdeb Reet Aro. Mitmesuguste projektide rahastusel on keskus saanud täiendust nii sisustusele ja õppevahenditele kui ka kursuste korraldamiseks. Hiljuti osteti näiteks PRIA toel väikesed kangaspuud, et ka lapsed saaksid vaipu kuduma hakata – suurtel ja rasketel puudel töötamine kippus neile üle jõu käima.

Koolitustegevust kavandades ei ole prioriteediks sugugi vaid huvi- ja vabaharidus, vaid ka täiendusõpe. Käimas on näiteks ettevõtluskursus käsitöö tegijatele eesmärgiga anda osalejatele teadmised, kuidas oma ettevõte käima lükata.

„Et vallal on oma haridusasutus, on meie meelest väga märkimisväärne,” rõõmustab Reet Aro, kes on juhtinud Tohisoo tegemisi ligi seitse aastat. „Et inimesed igas vanuses õppida saaksid, on võimalik vaid seetõttu, et meil on valla toetus. See tagab meie tegevuse järjepidevuse.”

Koolitussõbralik omavalitsus
Sel aastal nimetati koolitussõbraliku omavalitsuse tiitli nominendiks 12 oma- valitsust: Viimsi vald Harjumaal, Kõrgessaare vald Hiiumaal, Toila vald Ida-Virumaal, Pala vald Jõgevamaal, Väätsa vald Järvamaal, Martna vald Läänemaal, Kunda linn Lääne-Virumaal, Räpina vald Põlvamaal, Kohila vald Raplamaal, Pöide vald Saaremaal, Ülenurme vald Tartumaal, Mõisaküla linn Viljandimaal.