Iraagi missioon sundis elu uuesti alustama

 

Kuus aastat tagasi Iraagis pommiplahvatuse tagajärjel raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelane Agor Tettermann (32) võitleb nüüd haridus- rindel. Nooremseersant õppis pärast koomast väljatulekut teist korda kõndima ning omandab Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassis kunagi pooleli jäänud keskharidust.

Raivo Murde


          Agor Tettermann 

Aasta õppija eripreemia laureaat tegutseb tegelikult lausa neljal rindel – lõpetab Pärnus keskkooli, käib Tallinnas regulaarselt taastusravil, töötab Lääne kaitseringkonna välja- õppelaos ning harrastab invasportla- sena sportpüssist märki laskmist.

„Koolis läheb normaalselt, kuid vahel tuleb kõvasti pingutada, sest käin mõnekuuliste vahedega Ida-Tallinna keskhaiglas taastusravil,” rääkis ta oma praegustest õpingutest. Ravi pärast otsustati koos kooli nõus- tajaga jagada lõpuklassi õppeained siiski kahe aasta peale.

Kirg spordi vastu oli see, miks Tettermann kunagi kooli pooleli jättis. Praegu ta kahetseb, et ei osanud toona nende kahe vahel aega jaotada. Ta tegeles edukalt jalgpalliga ja kui saaks, siis mängiks siiani. Pootsi põhikooli meeskonnas tuldi kolm aastat järjest Pärnu maakonna meistriks. Ka kaitseväes mängis Agor enne Iraaki minekut 3. liigas.

Pooleli jäänud õpinguid proovis mees jätkata Pärnu ametikoolis ehitustisleri erialal, kuid valis täisealiseks saades siiski sõjaväe. Kaitsevägi meeldis talle sedavõrd, et otsustas jääda üleajateenijaks. Distsipliin oli see, mis teda võlus. Nii ta rahu- valvesse läkski ning käis ka missioonil Kosovos. Sel ajal sündis tütar.

Kuid ilma hariduseta ei saa hakkama ka sõjaväes. Sooviga teha seal karjääri, läks ta Keilasse õhtukooli ning lõpetas seal 10. klassi. Siis tuli aga missioon Iraagis.

Tugev plahvatus viskas Bagdadis patrullinud leitnandi autost välja, purustas ta abaluu ja tekitas raske aju-

trauma. Ligi poolteist kuud oli Agor koomas, ligi neli kuud ratastoolis. Trenni ja tugeva tahtmisega on ta end taas elule võidelnud. Tettermannil on traumajärgne kerge kõnehäire ning kõndimine sujub veidi aeglasemalt, kui ta sooviks.

„Seadsin endale eesmärgiks taasalustatud õpingud lõpule viia. Tunnistan, et see samm oli raske, aga saan hakkama,” kinnitas Agor. Ta tahab minna edasi õppima kas füsioteraapiat või psühholoogiat: „Arvan, et minu elukogemustest võiks teistele olla kasu.”