Huvitab sind fotograafia, käsitöö, muusika, kunst, mõni võõrkeel või linnaarhitektuur? Tahad diskuteerida inimõiguste, demograafiliste muudatuste, keskkonnakaitse, integratsiooni või immigratsiooni teema- del? Ei, tegemist pole järjekordsete mõttetalgutega, vaid mullu Grundtvigi programmis käivitunud uue tegevusega, millel nimeks täis- kasvanute rahvusvahelised õpiringid.

Kaire Talviste

Mitmesuguseid loovuse, enesetäienduse ja kodanikuühiskonna tugevdamisega seotud õpiringe korraldatakse üle Euroopa. Neist saavad osa võtta kõik täiskasvanud (vanemad kui 18-aastased), kel huvi mõne kindla teema vastu ja pealehakkamist sooviavaldus ära täita. Kui teie profiil sobib ja õpiringis on veel ruumi, siis pole muud, kui kohver pakkida ja kohale lennata. Reisikulud, ööbimise ja toitlustamise katab Grundtvigi programm.

Keelebarjääri ei tasu karta
30-aastane Kristjan Kask osales tänavu augustis nädal aega kestnud õpiringis „I love Finnish” Soomes. Talvel hakkas noormees lihtsalt huvi pärast õppima soome keelt, samal ajal koostas üks tema tuttav projekti Grundtvigi õpiringi korraldamiseks. Tema käest kuuliski Kristjan sellest mitteformaalse hariduse võimalusest. Sihtasutuse Archimedes kodulehelt leidis ta õpiringide kataloogi ja sadade pakkumiste seast endale ka sobiva.

„Ma töötan akadeemilises keskkonnas ja n.-ö. mitteformaalne õppimine oli minu jaoks alguses harjumatu,” tunnis- tab Kristjan, kes töötab Tartu ülikoolis teadurina.

Õpiring ei tähenda kaugeltki mitte seda, et istutakse kaheksa tundi jutti laua taga ja kuulatakse tarka juttu. Seitsme päeva jooksul koges Kristjan Soomes palju erinevat: loengutele lisaks külastati muuseume ning tutvuti Soome kultuuriga laiemalt.

Kristjani suurim mure enne minekut oli keeleoskus. „Et polnud teada, milline on õpiringi tase, siis kartsin, et ei saa oma soome keelega hakkama,” räägib ta. Selgus, et mureks polnud siiski põhjust. Rahvusvahelistel kursustel on enamasti töökeeleks inglise keel. Nüüd hajutab Kristjan nende hirme, kes oma inglise keele oskust osalemiseks liiga napiks peavad. „Kui inglise keel on algtasemel olemas, saab väga edukalt hakkama,” kinnitab ta.

 Mõned piirangud on siiski  
Kui huvipakkuv kursus on välja valitud, peab teadma järgmist.

Tegemist pole ametialase täiendusõppega, õpitubadesse valitakse osalejad nende huvidest lähtuvalt. Õpiringis on maksimaalselt 20 asjahuvilist vähemalt kolmest riigist. Kataloogi lapates vaadake kindlasti, millisele sihtrühmale on õpituba suunatud, ka seal võib olla piiranguid, mistõttu te ei pruugi sobituda. Juhul kui kõik klapib – kursus, profiil ja toimumise aeg –, siis pole muud, kui ühendust võtta õpiringi korraldava asutusega. Kui kohti on ja te osutute valituks, organiseerivad korraldajad kõik vajaliku teie vastuvõtuks ja nädal aega uues keskkonnas põnevate inimeste ning teemadega on teile garanteeritud.

SA Archimedes täiskasvanuhariduse büroo juhataja Hannelore Juhtsalu lisab veel, et need, kes on õpiringis osalenud, ei saa järgmise kolme aasta jooksul seda võimalust enam kasutada. Põhjus lihtne: muidu jäävadki käima vaid ühed ja samad, võttes teistelt selle võimaluse.

Võimalus ka koolitusastustele
Ühelt poolt on Grundtvigi õpiring (inglise keeles workshop) täiskasvanu jaoks võimalus süvendada oma teadmisi mõnes talle huvipakkuvas valdkonnas.

Teisalt aga ka võimalus koolitusasutustele, korraldamaks kursusi välismaalastele. Eelduseks on, et kursusest võtab osa vähemalt kümme soovijat kolmest riigist. Taotlus kulude katteks tuleb esitada SA Archimedes hariduskoostöö keskusele. Mullu korraldati Eestis selliseid õpiringe kolm, tänavu juba neli.

Maikuus toimunud REC Estonia kursusel „Birdwatch in Estonia” osalesid teiste seas ka Portugali Aveiro ülikooli elektrimehaanika professor Paulo J. S. G. Ferreira ning end hobifotograafiks nimetav lätlane Jānis Šatrovskis. Mõlemad tunnevad huvi ka ornitoloogia vastu.

Eesti õpiringi kohta kuulis lätlane oma sõbralt ja hakkas kohe tegutsema. Paberite täitmist ei pidanud mees kuigi keeruliseks, see meenutas talle pigem kooliaega ja esseede kirjutamist. „Ma pole viimasel ajal eriti reisinud ja nii avanes nüüd võimalus. Muidugi lootsin teha ka mõned head linnu- ja maastikufotod. Oli hämmastav näha tuhandeid rändlinde päikesetõusu poole lendamas,” kirjeldab Šatrovskis läbielatut. Ühtlasi sai ta praktiseerida oma inglise keele oskust.

Õpiringis kuulis mees palju uut Eesti ajaloo, kultuuri, traditsioonide, keskkonna- poliitika ja kaitsealade kohta. Ta õppis linde hääle ja välimuse järgi eristama ning nägi arvukalt uusi liike. „Tean nüüd Eestis kohti, kuhu loodan veel ühel päeval tagasi tulla,” lisab ta.

Ka Ferreira kinnitab, et see oli suurepärane kogemus igast vaatenurgast: „Nägin palju huvitavat ja kindlasti üle saja linnuliigi. Eesti on tore maa, kus linnuvaatluse ja -turismi kogu potentsiaal pole veel avastatud.” Enne Eestisse tulekut oli ta näinud oma kodumaal Eestis rõngastatud tiigi-roolindu.

Professori sooviks oli kohtuda inimestega, kes linde rõngastavad ja luua kontakte juhuks, kui tema peas tekivad uued uurimustöö ideed.

Ferreira kirjeldab veel vahvat seika, kui nad kohtusid Eestis soomlastest linnu- vaatlejate grupiga. Kohe uuriti, kust on seltskond pärit. „Oleme Euroopast,” vastanud üks õpiringis osaleja. Nõnda see ju oligi – rahvast oli kogunenud Euroopa edela- ja kirdeosast, Portugalist Lätini.