Poisid käivad lasteaias ühes keeleringis, tüdrukud kahes. Poisse enamasti tähtpäeva puhul lavale deklameerima ei sätita (erandi kinnitab reeglit). Põhi- koolist langeb siiani poisse välja rohhkem kui tüdru- kuid, gümnaasiumiklassides on viimaseid alati roh- kem, ülikoolis enamasti samuti. 

Noorde kõrgharidusega naised ei taha maale elama minna, sest sealt ei leia väärilist vastassoost tegelast, kellega sobivusel pere luua. Õpetajana töötaval neidisel pole aega pealinnaski lootust ringkonnast abikaasat leida. 

Eestis on naised aktiivsemad õppijad kui mehed, näitab statistika. Eelmisel aastal osales elukestvas õppes mehi 7,6 protsenti, naiste osalusprotsent oli 13,3. Kusjuures, aasta varasema ajaga võrreldes oli meeste osalus pea protsendi võrra tõusnud.

Põhjused, miks see kõik nii on, käiakse välja mitmeid. Meeste vajadus peret toita, naistekeskne kooliharidus jt. (nagu naistel oleks teisiti). Aga võibolla on asi selles, et aktiivsed naised ei märka mehi, kes seletamise asemel tegutsevad? See riukalik mõte tikkus pähe siis, kui lugesin selle aasta tunnustatute nimekirja. Teatavasti valitakse igal aastal oktoobris, siis, kui toimub täiskasvanud õppija nädal, välja ned, keda õppijate, koolitajate ning nende toetajate seast esile tõsta.

Mehed! Kõik laureaadid olid sel aastal mehed. Ka aasta koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitli sai vald, kus vallavanemaks mees. Üksnes õpihimuliste organisatsioonide esindajana pääsesid esiritta naised. Kes ütles, et mehed ei osale kõiges selles, mis seostub sõnaga "õppimine"? Lugege nende meeste lugusid. Neil on, millest rääkida.