Jõgeva alevikus ja ümbruskonnas pole inimest, kes ei teaks, mis või kes on Vanaveski. Sellist nime kannab kultuuriselts, mis oma tegemistega on jõudnud kõikvõimalikesse valdkondadesse. Tohutu sõpruskond arendab kohalikku kultuurielu ja ökoloogilist elustiili, pakub täiskasvanutele koolitusi ja huvitavaid tegevusi. Elu seal kandis tundub juhtivat kultuuriselts Vanaveski.

Signe Kalberg

Vahva nimega kultuuriseltsi hingekirjas on 28 inimest, neist kümmekond ja natuke pealegi on valmis ise mõnda üritust organiseerima ning vedama. Aleviku elanikkonnas annavad tooni Jõgeva sordiaretusinstituudi töötajad, kellest paljud löövad kaasa ka Vanaveski tegemistes.

„Käime koos ühise idee ja tegevuse nimel. Meid ühendab soov maailma paremaks muuta, oleme huvitatud enesearenemisest ning valmis looma selleks eeldusi ka teistele,” kõneleb Vanaveski kultuuriseltsi juht Margus Ess, paljudele tuttav nimi, kui juttu tuleb sordiaretu- sest. „Algusaastail oli kultuuriseltsi tegevus suunatud eelkõige noortele ja lastele, sest kultuurimaja Jõgeva alevikus polnud. Kui avati noortekeskus, suunasime meie paljud tege- vused just täiskasvanutele.”

Seltsi üritused on kokku toonud mitmeid sadu inimesi. Kui algul oldi väga piirkonnakesksed, siis nüüdseks ei ela seltsi kõik liikmed sugugi mitte Jõgeva alevikus, neid on ka sama- nimelises linnas, Kuremaal ja mujalgi.

Seltsis hulk meeskondi
„Meil on päris palju väikseid tegusaid meeskondi, keda ühendab mingi konkreetne huvi. Vanaveski selts pakub võimalust tegeleda igapäevatööst väljapoole jäävate huvitavate asjadega,” räägib Ess. „Peaaegu kogu meie tegevus põhineb vabatahtli- kul tööl. Sedasi edeneb eelkõige kohalik elu – näitering, naiste aeroobika, jooga, erinevad tegevused noortele, talgud, fotonäitused, üritused, millest paljud on muutunud traditsiooniks.”

Seemnekasvatusagronoom Ess ise on hobinäitlejaks olemise kõrval harrastusfoto- graaf ning eelmisest aastast ka videooperaator. Kultuuriseltsi tegevust ja üritusi kajastav pildigalerii on lahutamatu osa kodulehest. Ess tunnistab, et koduleht täidab ühtlasi ka ajaloo jäädvustamise rolli. Seepärast ongi Margus Ess ja seltsi liige Gunnar Vasemäe võtnud enda hooleks – kui vähegi võimalik – kõikide loengu- te, kursuste, koolituste, ringsõitude videolindile salvestamise. Seltsi kodulehelt peab sellest tahtmise korral osa saama igaüks.

Teekond mahemaailma
Viis aastat tagasi pani selts käima projekti „Teekond mahemaailma”. Plaanis oli koondada mõttekaaslasi, et arendada välja elukeskkonda säästvat ja tervislikku toitu tagavat tootmisviisi. Stardipositsioon oli mõttekaaslastel hea, sest tasapisi ja aegamööda oli teemaga tegeletud varemgi. „Meie eesmärk oli tutvuda ja vahetada kogemusi teiste antud alal tegutsevate inimestega,” räägib Ess. „Edasi tulid tutvumisreisid mahetaludesse, et koguda järgimist väärivaid ideid.”

Kultuuriseltsi tegevus on liikunud kodukohast kaugemale, käima on lükatud esi- mene täiskasvanuhariduse ja ökoelu europrojekt. Grundtvigi programmi raames tehakse koostööd Prantsusmaa, Austria, Rumeenia ja Belgiaga; vahetatakse kogemusi ning antakse oma panus säästvasse arengusse.  Kodukandis tehakse koostööd Jõgeva kultuurikeskuse, linnaraamatukogu, sordiaretuse instituudi, Jõgevamaa kodukandi ühenduse ja Jõgeva linnateatriga.  Rääkimata Jõgeva linnas asuvast Betti Alveri muuseumist, mille juht Toomas Muru ja varahoidja Heli Järv on Vanaveski seltsi liikmed. Muuseum on hea paik suurte koolituste läbiviimiseks. „Täiskasvanud õppija nädala raames on meil külas käinud Mart Parmas, kes õpetas taiji’d ja Hiina võimlemist, oleme õpetanud huvilistele loovkirjutamist, kuulanud psühholoogi. Paneme rõhku looduslähedusele ja rohelisele eluviisile,” nimetab Muru mõningaid tegemisi, mille jaoks vajalik rahaline toetus on saadud projekte kirjutades. Mõlemad mehed kinnitavad, et kultuuriselts on just selline koht, kus koos mõttekaaslastega osa saada huvitavates koolitustest ja neid ise teiste jaoks korraldada.