•• Enamikus Eesti ülikoolides on võimalik õppida päevases õppes ja tsükliõppes. Viimase alla käivad kaugõpe, õhtuõpe, õppimine avatud ülikoolis. On kõrgkoole, kus saab tarkust taga nõuda eksternina (nt Tartu ülikool).

•• Õppida saab kas täis- või osakoormusega. Alates 2003/2004. õppeaastast immatrikuleeritakse kõik üliõpilased kas siis täis- või osakoormusega õppesse, seda ka tsükliõppes. See peab olema õppima asudes paigas.

•• Koormus näitab õppimise kiirust. Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75 protsenti (45 Euroopa ainepunkti – EAP – õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht kuskil 50 ja 75 protsendi vahele (30–44 EAP õppeaastas), kõrgkooliti ja õppekavati võib see erineda.

•• Iga ülikool võib nimetada õppekavad, mille alusel saab läbi viia ainult täiskoormusega õpet, ja õppekavad, mille alusel läbiviidavale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõudmised. Nii näiteks on Tartu ülikool sellisteks õppekavadeks määranud arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes järgitava. Iga aasta lõpuks peab täitma sada protsenti õppekava arvestuslikust mahust.

•• Ülikooli astudes määrab tudeng ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile (seda kontrollitakse iga õppeaasta lõpus).

•• Tudengi, kes riigieelarvelisel kohal täiskoormusega õppe nõudeid ei täida, viib enamik ülikoole osakoormusega õppesse. See tähendab ühtlasi  riigieelarvevälist kohta (välja arvatud nende õppekavade üliõpilased, kus on lubatud osakoormusega õpe).

Siinkohal ongi oluline teada, et riigieelarvelisel kohal saab õppida üksnes täiskoormusega. Õppekoormusega omakorda on seotud rida soodustusi ja piiranguid.

•• Täiskoormusega õppivad tudengid võivad taotleda õppelaenu ja -toetusi; tööandjad on kohustatud andma neile ka õppepuhkust.

•• Osakoormusega õppivad tudengid reeglina õppelaenu ega -toetusi taotleda ei saa, küll aga on neil õigus õppepuhkusele. Erandina saavad õppelaenu taotleda need osakoormusega õppijad, kes omandavad kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi kas avalik-õiguslikus ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötavad samal ajal vähemalt 18tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja vms alal (vt õppetoetuste ja õppelaenu seadus).

ÕPPETÖÖ VORMID
Päevane õpe
Päevases õppes eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst.

Tsükliõpe 
See (kaugõpe, õhtuõpe, avatud ülikool) on õppevorm, kus õppetöö toimub kas regulaarselt paaril-kolmel õhtul nädalas ja/või nädalavahetustel või õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma eripärale. Iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem kui päevases õppes.

Mõlemas – nii päeva- kui ka tsükliõppes – võib õppida kas täis- või osakoormusega.

Enne 2003. aastat ülikooli sisseastunute puhul kasutatakse mõisteid statsionaarne õpe või kaugõpe. Väheste eranditega on tsükliõpe ülikoolis tasuline.

Kes on ekstern?
Ekstern ei ole üliõpilane, kuid tal on lubatud täita õppekava – sooritada eksameid ja arvestusi, kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksam. Tartu ülikoolis näiteks võib eksterniks tulla iga soovija. Ühes õppeaastas võib teha aineid alla 30 Euroopa ainepunkti (st 20 ainepunkti) mahus ja/või sooritada lõpueksami või kaitsta lõputöö. Kui ekstern tahab suuremas mahus õppida, peab ta taotlema immatrikuleerimist sisseastumise või vabde kohtade täitmise kaudu. Eksterni staatus antakse korraga semestriks või aastaks, õpe on tasuline.

Õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused. Eksternina õppetöös osalemist kõik kõrgkoolid ei paku.

Allikad: Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi kodulehed.  
Koostas: Agne Narusk

LAENAJA KOHUSTUSLIK PORTREE
Õppelaenu taotlejale esitatavad nõuded:
•• õppelaenu taotleja peab olema Eesti Vabariigi kodanik või pikaajalise elamisloa omanik;
•• õppelaenu saamise õigus on täiskoormusega õppival õpilasel või üliõpilasel, kelle õpingute kestus on vähemalt üheksa kuud. Ta peab olema kantud nn õppelaenu saama õigustatud isikute nimekirja, mille haridus- ja teadusministeerium edastab pangale;
•• õppelaenu saab ka õpetajakoolituse õppekava alusel kõrgharidust osakoormusega omandaja, kes töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja või kasvatajana; 
•• laenusaajal võib olla kehtiv õppelaenuleping ainult ühe pangaga; 
•• kui laenutaotleja on piiratud teovõimega, s.t alla 18-aastane, peab laenutaotleja seaduslik esindaja andma panga vormil taotlemiseks kirjaliku nõusoleku; 
•• akadeemilisel puhkusel viibijal ei ole õigust õppelaenu saada; 
•• õppelaenu ei saa taotleda õppelaenuvõlglane.

Ave Schmidt

ÕPPELAENU VÕTAB ÜHA VÄHEM ÜLIÕPILASI
•• „Õppelaenude järsu vähenemise põhjuseks võib olla ilmselt nii üldine majandusolukord kui ka riigipoolne otsus lõpetada õppelaenude osaline kustutamine riigisektoris töötajatel ja seoses lapse sünniga,” arvab SEB panga eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas. „Täna võib väita, et õppelaenu võtavad tõepoolest vaid need õppurid, kellel seda tõepoolest õppimis- ja elamiskulude tasumiseks vaja on. Kergekäelisi laenuotsuseid enam ei tehta.” 
•• Kui 2008/09. õppeaastal taotles SEB pangast õppelaenu 3700 tudengit, siis möödunud aastal sõlmis lepingu 1800 uut taotlejat. 
•• Swedbanki väikefinantseerimise osakonna juhataja Ago Samma sõnul näitab vähenev õppelaenulepingute arv, et noored on muutunud oma rahaasjades kaalutlevamaks ega kasuta laenutooteid enam nii kergekäeliselt, vaid leiavad ka muid viise, kuidas oma igapäevakulutusi katta.

Ave Schmidt