Meeskonnaga ruumist välja. Laevakoolitusele näiteks

 

Meekonnakoolituse „Uus kurss” korraldajad viivad oktoobri algul oma kursuslased laevaga Rootsi ja lubavad kätte anda suuna, kuidas viia tulemuslikult ellu kolme järgmise kuu olulisimad projektid. Korraldaja Kristjan Otsmanni sõnul pole nii suures mahus koolitust teadaolevalt varem laeval tehtud.

Kristiina Viiron

Nn saali- või auditooriumikoolitustega harjunud eestlastele on  laeval toimuv mitmes mõttes eriline: osa võtma oodatakse 40–50 meeskonda eri elualadelt ning koolitus toimub laevareisil Tallinn-Stockholm-Tallinn. Eriti rõhutab Kristjan Otsmann aga koolituse kompaktsust – eesmärk on, et osalejad saaksid enda jaoks selgeks, kuidas üks või teine projekt konkreetselt teoks teha.


          Joonistanud Hillar Mets 

„Me ei käsitle koolitusel üksnes hirmudega toimetulekut, ajajuhtimist vms. Kui tahad oma meeskonnaga midagi ära teha, siis neid „tükke”, millega arvestada, on palju,” rõhutab Otsmann. „Koolitusel saame selgeks, millised on meeskonna kui koosluse tugevused ja nõrkused, mida meeskonnaliikmed kardavad, mis neid takistab. Meil kõigil on nõrgad küljed ning kui üksteise konnasilmi teame, saame neile astumist vältida. Iga meeskond mõtleb koolitusel kolme kuu kõige olulisema projekti eesmärgi läbi ja koolituse lõpuks on igaühel selge, milline on tema roll, et see projekt ka ellu viia.”

Otsmanni sõnul pole tema teada nii suures mahus koolitust Eestis varem laeval korraldatud. „Ühtpidi on koolitus laeval sümboolse tähendusega – oleme ju kuhugi teel, teistpidi on see praktiline – ei saa poole pealt ära minna,” märgib Otsmann. Peale tema tegelevad meeskondadega Indrek Rahi, Kristel Rannamees ja Lembi Ruubel.

Juhendamist stiilis „Mine sinna, tee just seda!” ei kasutata; eesmärk on, et meeskonnad ise toimivad lahendused välja töötaksid. „Tahame aidata meeskondadel avastada ühiselt tegemise jõudu,” täpsustab Otsmann, et korraldajatel on vaid organiseeriv ja suunav roll.

40–50 meeskonda korraga
„Teeme kolme asja. Esiteks lööme lahti oma „tööriistakasti”, kust iga meeskond saab võtta endale vajaminevaid nii-öelda tööriistu. Näiteks eesmärgistamise tööriista: kuidas sõnastada üheskoos tegutsema õhutavat eesmärki ja kuidas kokkuleppele jõuda, et kõik tunneks, et see on meie eesmärk,” selgitab ta. „Ühe tööriistana vaatame meeskonnaliikmeid DISC-i mudeli järgi. DISC jagab inimesed nelja arhetüüpi, igal on omad tugevused ja nõrkused. Saame teada, milline ma olen, millised on minu tugevused ja nõrkused, millised on minu meeskonna- kaaslaste tugevused ja nõrkused ning millised on seeläbi meie meeskonna tugevused ja nõrkused, mis arendamist vajab jne.”

Otsmann jätkab: „Teise asjana aitame meeskondi heade ja ajatute küsimuste esitamisega, suuname, et meeskonnad leiaks ise need küsimused endas üles. Kolmandaks tuleb koolitusele ju 40–50 meeskonda ning omavahel suheldes saavad inimesed üksteiselt häid mõtteid. Näiteks kaubanduse meeskond saab häid ideid panga meeskonnalt. Ideid inimestel on, mida üksteisega jagada!”

Üks meeskonnaharjutus on plaanis teha ka Stockholmis: iga meeskond läheb konkreetse ülesandega Rootsimaa pealinna avastama.

Otsmanni sõnul on erandlik seegi, et koolitusreisist osa võtnud meeskonnad saavad juhendajailt vajaduse korral ka hiljem nõu ja suuniseid; aasta alguses toimub jätkuüritus. Koolitaja hinnangul võiks laeva tulekule mõelda meeskonnad, kel on põhjust iseendalt küsida, miks nende asjad saavad pidevalt ülejala ja viimasel hetkel valmis.

Reisikoolitus laseb kõigele vaadata eemalseisja pilguga
•• Reisikoolitusi tavatseb korraldada ka Rain Stuudio Koolitus OÜ. Firma tegevjuhi Marju Käärsti sõnul on reisikoolitused olnud selgelt sellise sisuga, mis nõuavad keskendumist iseendale ja oma tööle (eesmärgid, hoiakute ja käitumise muutmine jne). See nõuab eraldumist oma igapäevasest keskkonnast, et vaadata kõigele n-ö eemalseisja pilguga  „Selleks on kaks võimalust – kas minna siin väljasõidukoolitusele  turismitallu või spaahotelli, mis tuleb aga suhteliselt kallis. Või minna näiteks Egiptusesse päikese alla. Sageli langeb tellija valik sel puhul välisreisi kasuks,” tõdeb Käärst. 
•• Koolitaja märgib, et oli algul natuke skeptiline, kas kursuslased reisil olles ikka osalevad aktiivselt või eelistavad rannas lebada. Tegelikkuses aga on inimesed olnud asjast vägagi huvitatud. „Keegi ei viska raha tuulde, kui ollakse koolituse eest maksnud, siis tahetakse ikka osaleda ka,” sõnas ta. 
•• Hiljuti sõitis üks grupp Portugali, koolituse teemaks „Tervis ja psüühika”. „Koolitusreisid on levinud kogu maailmas, Coca-Cola kompanii teeb valdava osa oma koolitustest väljasõidul,” teab Marju Käärst.