Vaidlen neile, kes väidavad, et VÕTA on bürokraatlik, kõvasti vastu

 


          Jane Snaith

Jane SnaithTallinna tehnikaülikooli
bakalaureuseõppe avaliku halduse õpilane:

„Läksin eelmisel aastal Tallinna tehnikaülikooli avalikku haldust õppima. Õppisin samas koolis aastaid tagasi majandust, ja selgus, et kõik alusained on juba omandatud. VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine uute õpingute läbimisel – toim) tähendas võimalust õppeka- vas korduvad ained teist korda läbimata jätta.  

Küsisin kohe nõu VÕTA konsultandilt, kes saatis mind kõigepealt tehnikaülikooli arhiivi õpingu- kaardi järele. Teatud ajahetkest on andmed küll elektroonilised ja neid saab dekanaat ise välja võtta, kuid mina õppisin ülikoolis umbes 20 aastat tagasi. Õpingukaardiga pöördusin dekanaati, kus otsustati, milliseid varem läbitud aineid saab õpingutes arvestada. Päris mitmed ained haaku- sid, sain üle kanda ligikaudu 30–40 ainepunkti.

Sain arvestada õpingutes ka töökogemust. Minu õppekavas oli mittetulundusühinguid puudutav ainekursus. Kuna olen ise ühe MTÜ üles ehitanud ja seetõttu väga hästi kursis, kuidas see toimib, leidsin, et mul ei ole  termineid üle korrata.

Läksin ülikooli kodulehekülje VÕTA-t tutvustavale lehele. Juhiseid lugedes võib tõesti esialgu tunduda, et tegemist on keerulise ja pika protsessiga. Siinkohal tulebki appi VÕTA konsultant, kes seletab protsessi väga lihtsalt ära ja aitab palju. Konsultant soovitas töökogemuse ja selle kaudu õpitu kirja panna ning meili teel vastava aine õppejõule saata. Kirjutasin sellest, millega ma MTÜ-s tegelenud olen ja mida nii õppinud. Samuti selgitasin tööl õpitu põhjal, kuidas kolmanda sektori organisatsiooni üles ehitada ja selle tegevuspõhimõtteid. Eneseanalüüsil ja õpitu kirjeldamisel olid mulle abiks õppeaine väljundid  – selle järgi saab kõige paremini aru, kas varem omandatu haakub õppeainega või mitte. Õppejõud leidis, et minu teadmised on piisavad, ja andis nõusoleku töökogemust arvestada.

Vaidleksin väga vastu neile, kes väidavad, et VÕTA on keeruline, bürokraatlik ja raskesti teostatav. Ainepunktid saab ju tegelikult niisama kätte – ei pea käima loengutes ega tegema eksameid. Endal tuleb ka ikka vaeva näha. Tuleb korra maha istuda, süveneda ja mõelda, et mida ma selle töökogemusega, mida tahan üle kanda, siis tegelikult saanud olen. VÕTA ei tohiks vähendada kõrgharidusõppe usaldusväärsust. Aine ülekandmise lihtsus või keerulisus sõltub kindlasti ka väga palju kooli vastutulelikkusest ja abivalmidustest.”