Haapsalu kooliõpetaja käis Inglismaal kolledžis töövarjuks

 

Haapsalu kutsehariduskeskuse inglise ja soome keele õpetaja Anu Suik astub tänavu oma õpilaste ette innustatuna Inglismaa koolitunnis nähtust. Eriti meeldis talle – ja see toimis keeleõppes väga hästi –, et õpilased ka ise tunnis üksteist juhendasid.

Kristiina Viiron

Kuigi Grundtvigi programmist rahastatav pro- jekt, mille toetusel Anu Suik (pildil) möödunud õppeaasta kevadel võõrsile end täiendama sõi- tis, kannab nimetust teacher`s shadowig (õpe- taja vari – toim), ei olnud eestlase roll sugugi tunnis toimuvat vaikides jälgida. „Juhendasin grupitööd, seletasin sõnade tähendust lahti,” selgitab Anu. 

Õpetajaid-töövarje võõrustas Bournemouthis asuv Richard Language College, kus saavad keeleõpet need, kelle emakeel ei ole inglise keel ja kes soovivad oma inglise keelt täiendada. „Õpilased õpivad vastavalt sellele, millist taset nad soovivad saavutada,” täpsustab eestlasest töövari.

Tasemetest tuli kooli jõudes läbida ka Anul endal. 

Test kestis kokku neli tundi ning koosnes nii kirjalikust osast, grammatika- ja kuulamisülesannetest kui ka vestlusest.„Mul läks üldiselt hästi, sain üpris kõrge positsiooni,” märgib ta ja lisab, et kõrge taseme saavutamine ei olnud sugugi eesmärk omaette. Näiteks Hispaania, Poola ja Türgi õpetajate keeletase polnud testitulemuste kohaselt sugugi väga hea, ometi piisas sellest projektis osalemiseks.

Palju grupitööd
Õpetajate töövarjuks oleku ja esimene nädal kulus ettevalmistusele. Kes soovis oma inglise keele hääldust lihvida, sai kolledži õpetajate juhendamisel seda teha jms. Päeva teises pooles õpiti keeleõpetuse metoodikat, et osata tundi tõhusamalt läbi viia.

„Tundides tehakse palju grupitööd, ka paaristööd, palju on suhtlemist,” kirjeldab Anu Suik kolledži inglise keele tundi. Rühma püütakse komplekteerida nii, et ühest ja samast rahvusest õpilased kokku ei satuks. Või kui satuvadki, siis ei tohi nad omavahel emakeeles kõnelda. Ja näiteks küsimusele „mida tähendab monkey” (või mõni muu ingliskeelne sõna) õpetaja otse vastust ei anna, vaid laseb hoopis klassikaaslasel sõna tähendust selgitada stiilis „see on loom, kes ronib mööda puid ja sööb banaane”.

Anu märgib, et keeleõpe Richard Language College’is on loominguline protsess, kus tunni sisu võib sõltuda päevakajalistest uudistest. „Minu sealviibimise ajal purskas Islandil vulkaan ning see võeti tunnis kohe teemaks,” meenutab ta.

Inglismaal nähtut-kuuldut rakendas Anu Suik oma tundides juba kevadel. „Edaspidi plaanin teha rohkem rühma- ja paaristöid, et ka tagasihoidlikumad saaksid rääkida. Kindlasti toon teemasid sisse igapäevaelust ja sündmustest ning seostan neid nii varasemate teadmiste kui ka uue teemaga,” kinnitab ta. „Mõistekaardid, ajurünnak teadmiste väljaselgitamiseks, näitlikustamine – need on meetodid, mida ma siiani väga palju rakendanud ei ole, aga pärast koolitust on julgust kasutusele võtta. Väga oluline koht on ka refleksioonil (oma mõtiskluste ja elamuste analüüsil – toim) ja sellel, et õpilased oskaksid iseendale eesmärke seada. Minu jaoks on oluline, et ma oleks klassi ees toetav-delegeeriv õpetaja.”

Kevadise satsiga õpetaja töövarjuks käinute seas oli Anu ainus eestlane ning pälvis suurt tähelepanu. Nii õpetajad kui ka õpilased tundsid huvi, milline on Eesti eluolu, ja Anu jagas lahkelt selgitusi. Saadud kogemusele lisaks hindab ta reisil sõlmitud tutvusi – mitme osalenuga hoiab ta praegugi sidet.

Grundtvigi programmi jaoks projekti kirjutamist küll peljata ei maksa, kinnitab Anu: „Ja kui ei saagi kõigest aru, siis Archimedese sihtasutusest kohe aidatakse.” Esmalt aga tuleb saata koolituse organiseerijale e-kiri oma andmetega (kes sa oled, kus õpetad jne) ja teatega, et soovid osa võtta kõnealusest koolitusest või kursusest. Kui sihtkohast on tulnud vastus, et neil on veel koolitusele kohti ja oled kandidaadina sobiv, võib alles hakata Archimedese taotluspabereid täitma.

MIS ON GRUNDTVIG
•• Grundtvig on Euroopa elukestva õppe programmi täiskasvanuhariduse allprogramm. Eesmärk on edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning tõsta täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja populaarsust Euroopas. 
•• Allprogrammi alla kuuluvad: a) täiskasvanute tasemekoolitus (hilisem põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumides, kõrgkoolide avatud õppe või kaugõppeosakondades jm); b) tööalane koolitus (tööalaseid teadmisi ja oskusi täiendavad koolituskursused, kuid mitte erialaste kutseoskuste arendamine); c) vabahariduslik koolitus (isiksuse arengule suunatud mitteformaalne, informaalne ja huviharidus).

Vaata lähemalt sihtasutuse Archimedes kodulehelt: www.archimedes.ee