Neli aastat tagasi seadustatud töökohapõhises õppes on lõputunnistuse saanud tuhatkond inimest. Kutseharidus on populaarsem ja mainekam kui kunagi varem, kinnitab haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.

•• Mis seda kinnitab, et kutseharidus on Eestis tõepoolest populaarne, nagu viimasel ajal räägitakse?
Andres Pung: Eesti kutseõppeasutused on muutunud tõelisteks elukestva õppe keskusteks, mis püüavad pakkuda paindlikke õppimisvõimalusi vägagi eri- nevate soovidega inimestele. Selle tõenduseks on nii noorte kui ka täis- kasvanud õppijate järjest kasvav huvi kutseõppeasutuste võimaluste vastu. Augusti alguseks oli näiteks laekunud üle 12 400 sisseastumisavalduse koolide poolt planeeritud 9900-le uuele õppe- kohale tasemeõppes. Täiskasvanute töö- alase koolituse kursustele oleme aga kavandanud 2010. aasta teiseks poolaas- taks 6046 õppekohta, mida rahastatakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Viimasena mainitud kursu- sed on rahva hulgas väga populaarsed ja need täituvad õpihuvilistega kiiresti.

•• Kui palju võib Eestis olla kutseharidusega täiskasvanuid?
Esitan siinkohal järgmise näitaja: peaaegu 35protsenti Eesti 25–64-aasta- sest tööealisest elanikkonnast ei oma kutse- või erialast hariduslikku kvalifikatsiooni, mis tähendab, et neil ei ole ühegi kutse- või kõrgkooli diplomit, nad on lõpetanud üksnes üldharidusliku keskkooli, põhikooli või ei oma põhiharidustki. 

•• Mida kujutab endast õpipoisiõpe?
Õpipoisiõpe on väga levinud õppevorm paljudes maades, mitmetes Kesk-Euroopa riikides on see valdavaks kutseõppe viisiks. Eks siis Saksamaa, Austria, Taani jt riikide eeskujul püütakse seda rakendada ka nendes maades, kus õpipoisiõpe on vähem levinud. Nii valmistati SA Innove eestvedamisel ette ESF-i toetatav projekt „Töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) rakendamine kutseharidus- süsteemis”, mille raames tegutseti aastatel 2005–2008 ja mis kujunes Eesti jaoks omamoodi pilootprojektiks.

•• Kuidas sobis projekt Eesti oludesse?
Projekti raames osales koolitustel 870 õppijat, kellest jõudis lõpetamiseni 567. Partnerettevõtteid, kus õpipoisid töötasid ja õppisid, oli 184, õppeasutustest osales aga 16 kutsekooli. See näitas ka, et Eesti oludes sobib tegelikul tööl ja silmaga nähtavatel tulemustel põhinev õpipoisiõpe kõige paremini koolitüdimusega noortele või täiskasvanud inimestele. Töö ja õppimise ühitamine tagas ka teatava sissetuleku, mis on oluline just täiskasvanud õppijatele.

•• Mis on töökohapõhise õppe suurimad plussid ja miinused?
Suurimaks plussiks on kahtlemata see, et see õppevorm on palju individuaalsem kui tavapärane koolipõhine õpe. Õppetööd saab kohandada just õppija ja ka ettevõtte huvidest lähtudes. Õppija saab arvestatava praktilise kogemuse, kuna suurem osa õppetööst toimubki vahetult töökohal, sealse juhendaja käe all. Ka ettevõtete suurem kaasamine õppetöösse on kindlasti positiivne. Miinuseks aga võib kujuneda see, et lähtutakse liigagi konkreetse ametikoha nõuetest ja õppija ei pruugi saada terviklikku ülevaadet ning teadmisi-oskusi õpitavast kutsealast. Viimast püütakse vältida just koolipoolse õppetöö abil.

•• Mida tähendas õpipoisiõppe proovimine kutseõppeasutustele?
See oli neile kindlasti väga hea koostöökogemus, kuna eeldas sidemete loomist uute partnerettevõtetega, olemasolevatele lisaks. Ka õppekavade väljatöötamisse kaasasid koolid partnerettevõtteid, seega oli neil võimalus osaleda koolituse sisu kavandamisel, et see igati vastaks ettevõtete vajadustele. Kokkuvõttes töötati välja 65 õppekava. Head koostööd tuli koolidel arendada ka juhendajatega, kuna lõppkokkuvõttes vastutasid väljaõppe kvaliteedi eest ikkagi koolid – eksamitel õppimistulemusi hinnates ja lõpudokumente välja andes.

•• Kui suur on huvi töökohapõhise õppe vastu praegu? Projekt lõppes juba 2008. aastal. 
Töökohapõhine õpe on jätkanud ühe seadustatud õppevormina koolipõhise õppe kõrval. Kui 2007/08. õppeaastal oli töökohases õppes 400 inimest, siis aasta hiljem juba 673. Eelmisel, 2009/10. õppeaastal soovis sel viisil oskusi ja teadmisi saada 592 õppurit. Valdkondadest on õpipoisiõpe paremini käima läinud kaubandus- erialadel, mehaanikas ja metallitöös, majutuses ja toitlustuses ning kalanduses. Kokku õpib selles õppevormis veidi üle kahe protsendi kutseõppuritest.

Küsis Signe Kalberg