Selleks ajaks kui jõuan Tallinna rahvaülikooli maja neljandale korruse- le, on lõviosa kursuslastest lauale pannud taldriku tuiga, sättinud pabe- rile alla pehme katte ja teinud esimesed pintslitõmbed. Käsil on mitte märgid, vaid bambuse joonistamine. 

Signe Kalberg

Kuidas joonistada pambust?

Juba siis, kui palusin kursuse juhendajalt Kristiina Kraftilt luba osaleda hiina kalligraafia kursusel, saan teada, et polegi õige öelda hiina hieroglüüf, sest et see tähendab piltkirja. Tegelikult on hiina märgid sümbolid ja parim tõlge hiinakeelsest hanzi’st oleks sinogramm. Hieroglüüfideks aga kutsutakse neid, mida kasutati vanas Egiptuses 2500 aastat tagasi. 

Sätin ennast laua taha ja haaran pintsli kätte. Tu- leb aga tunnistada, et bambust joonistada polegi nii lihtne. Juhendaja Kristiina õpetab, et heleda tooni saamiseks peab osa pintslist olema kaetud vaid kergelt lahjendatud tušiga, pintsliots aga tugevalt. Esimene tõmme on alati allapoole, teised tõmbed ülespoole ja vahepeal ei tohi otsa tuši sisse kasta.

Tundub olevat võimatu hoida suurt pintslit käes nii, et käsi kuskile ei toetu. Tušitööd ei saa parandada, iga tõmme on pidev ja nõuab ettevaatlikku planeeri- mist ja enesekindlat teostust. Üks ilus bambuse pilt tahvli kõrval on Kristiinal juba varem valmis ja sellelt näeb, kui ilusad võivad olla bambusevarred koos lehtedega. Silman õpetaja laual ka ühte raamatukest, kus kõikvõimalikke variante bambu- sest ja lehtedest, üks huvitavam kui teine.

Kohad laudade taga on täis ja kostab vaid vaikset nohinat. Käimas on neljas hiina kalligraafia tund. Üks osalejatest uurib kahtleval toonil Kristiina käest, kas see bambuse joonistamine käib ikka kalligraafia juurde. Selleks ajaks olen mina vaikselt alla vandunud, sest tunnen end nagu elevant portse- lanipoes – käsi väriseb, tušš pole õiget värvi, paberil läheb joonistus laiali ja teised oskavad ikka täitsa hästi. Kui kolm kuud saaks käia, vaat siis võiks juba midagi ehk isegi seinale panna. 

Üllataval kombel on laua taga ka kolm meesterah- vast. Kristiina selgitab minu imestunud pilgu peale vaikselt, et see oli talle endalegi üllatuseks. Sügisel alustanud esimesel kursusel olid kõik naised. „Aga tundub, et igaühel on mingi huvi või seos Hiinaga, muidu poleks kalligraafiat tuldud õppima,” sõnab Kristiina, kes on lõpetanud kunstiakadeemia maali erialal. Enne kui Kristiina sõidab pooleks aastaks Hiinasse maailmanäitusele, kus tema hiina keele oskust vaja läheb, jõuab ta kalligraafia algteadmi- sed selgeks teha mitte ainult neile tosinale rahva- ülikooli kursuslasele, vaid ka Eesti kunstiakadeemia tudengitele. 

Pintslitõmbed rahustavad ja ravivad
Pildid pannakse kuivama ja uus paber võetakse ette. Enne märkide kirjutamist näitab Kristiina filmi kalligraafia alal tehtud teaduslikest uuringutest.

Eelmises kalligraafiatunnis on läbi kirjutatud vee, vihma ja lume märk, seekord alustatakse vihma märgi kordamisest. Märgi kirjutamine-joonistamine käib ülevalt alla ja vasakult paremale. Kristiina annab teada, kuidas seda hääldatakse. Kui vihma märgi alla kirjutatakse harja märk, siis saame uue tähendusega märgi – lumi. Kui aga on tahtmine kirjutada kodu märki, on vaja sea märgile joonistada peale katuse märk.  Lihtne ja loogiline.

Kristiina kõnnib ringi ja annab nõu, kuidas pintslit hoida ja õige survega jooni paberile tõmmata. Minu selja taga istuv 23-aastane Kristel ütleb, et tema hakkas omal käel kalligraafiat õppima juba neli-viis aastat tagasi. Ostis küll ise vajalikud materjalid, kuid siis selgus, et omal käel seda õppida polegi nii kerge. Huvi asja vastu sundis teda internetist kalligraafiakursust otsima, nii sattus ta rahvaülikooli. Bambusejoonistuse lubas ta seada oma magamistoa seinale.

Uuri võimalusi: www.vabaharidus.ee või tel: 677 6299, 677 6297

Mida ma tunnis teada sain
•• Kõikidest idamaistest kunstivormidest hinnati enim just kalligraafiat, mis kuulus koos maalikunsti ja luulega niinimetatud kolme täiuse hulka. Maalitakse spetsiaalsete bambusvartega, hundi-, kitse- või rotikarvadest pintslitega käsitsi valmistatud paberile. 
•• Kuigi Kangxi sõnaraamat 1716. aastast sisaldab üle 40 000 märgi, kasutab keskmine kirjaoskaja hiinlane neist umbes 3000, haritud 5000. Umbes sama palju sõnu kasutab oma emakeeles ka haritud lääne inimene.