Kristiina Viiron

Jüripäevast alates lubas Tal- linna eakas elanik Agnes Kann oma praegustest kohustustest loobuda ja sukelduda inter- netimaailma lõpmatutesse avarustesse. Ja-jaa - kõik selles lauses on täiesti õigesti - nii naise kohustused kui ka internetijutt. Kusjuures inter- netimaailma ei süvene Agnes üksinda, vaid koos oma hea sõbra ja kaaslase Lembit Sirgega.  

„Keegi ei usu, et pensionäril pole aega,” naerab Agnes. Aga just nimelt ajapuudus ongi seni takis- tanud internetis surfamist, ette- valmistused selle tarvis on tal aga juba tehtud.

Novembris käisid Agnes ja Lembit koos Nõmme noortemajas „Ole kaasas!” arvutikursustel. Detsembris ostis Agnes endale sülearvuti ja vahetas senist sidepaketti – nüüd on tal koguni interneti püsiühendus. Oleks vaid aega arvuti taga istuda!

Kuhu siis kaob tarmuka naise aeg, et kogu aeg on nii kiire-kiire? „Majandusaasta aruanded võtavad aja ära,” kostab Agnes. Ta on Eesti Skautliku Antoni Keskgildi raamatupidaja ning revidendina osaleb ka Eesti rindemeeste ühenduse tegevuse lõpetamisel. Need tööd hammustavadki suure tüki igapäevasest ajast. Aga nüüd on proua Agnes igatahes otsustanud nende kohustustega lõpparve teha, sest muidu ei jõua isegi raamatuid lugeda, kuigi väga tahaks. Interneti vahendusel plaanib ta uurida ajalooteemalisi kirjutisi.

Ega Lembitki oma tegusale kaaslasele alla jää. Parasjagu on tal pooleli oma eluloost pajatav raamat, aeg-ajalt käib ta ka staažika mesinikuna Harjumaa mesinike seltsi liikmetele loenguid pidamas. Ja kui mahti saab, siis vaatab, mida põnevat on internetist leida. Arvuti saab talle iga päevaga üha käepärasemaks, oma elulooraamatutki kirjutab mees klahve klõbistades. „Mulle meeldib, sest arvuti näitab vead ära,” täheldab ta. Oma varasemad raamatud mesindusest ja Siberis asuvast Estonia külast toksis härra Lembit valmis kirjutusmasinaga. Vahe on märgatav.

Kahekesi koolitusele 
Pole just tavapärane, et 80. sünnipäeva ärapidanud inimesed arvutit kasutavad – kõigist 15–74-aastastestki kasutab internetti 67 protsenti. „Mulle tuli peale käia. Kui arvutit pole ees olnud, pole selle vastu huvi. Minu kokkupuude sellega enne kursusi oli null,” tunnistab Agnes, et poleks ise kursustele kippunudki, kuid minema õhutas teda lapselaps Helena. Raamatupidamist teeb Agnes käsitsi ja kuigi 90-ndate algupoole tulid kommivabrikusse Kalev, kus Agnes osakonnajuhatajana töötas, juba ka arvutid, piirdus see siiski eemalt vaatamisega. 1995. aastal, kolm aastat enne Tiigrihüpet (valitsuse algatatud rahvuslik programm* – toim), läks Agnes Kalevist pensionile, nii et arvuti kasutamise äraõppimiseks polnud vajadustki.

Lembitule polnud kursuste osas auku pähe rääkida vaja. Seda oli kaudselt juba teinud tema poeg, kes oli ostnud isale raamatu kirjutamiseks sülearvuti. „Netis käisin varem õige vähe, lehti vahel lugesin. Poeg näitas, kuidas,” räägib Lembit.

Nõmme noortemaja novembrikuu lõpu koolituspäevale oli koos Agnese-Lembituga tulnud netimaailmaga tutvust tegema teisigi vanemaealisi. „Tore õpetaja oli. Näitas, kuidas internetti avada ja kuidas edasi liikuda,” märgivad nad, et midagi keerulist koolitus nende jaoks polnud. Kõike näidatut nad kodus siiski proovinud pole, näiteks netipanga kasutamist. Ka pole kummalgi oma meiliaadressi.

Kõige põnevam mõlema jaoks on praegu avada neti.ee lehekülg ja vaadata, kust sealt edasi liikuda. „Iga päev avastad midagi uut,” täheldab Agnes, et iial ei tea, kuhu sattuda võid. „Menüüs on suured võimalused,” toetab Lembit kaaslast kõrvalt, avades samal ajal internetis oma lemmikajalehte – Maalehte. Lehekülgi lapates lähevad mehe silmad särama – andis ju Maalehe raamatukirjastus välja tema kirjutatud mesindusõpiku „Mesilaste maailm”, ning meest ja mesilastest on Lembit alati valmis pajatama. Lembit ja Agnes teavad, mis on vitaalsuse saladus –  mesi, mõistagi. Veel parem, kui mett süüa õietolmuga segatult, igal hommikul tühja kõhuga üks lusikatäis. Rõõmsa näoga jutustab Lembit, kuidas ta kord mesindusfoorumisse sattudes leidis sealt küsimuse, mida võiks mesinik talvisel ajal teha, kui mesipuude juures toimetada ei saa. Foorumist leitud vastus „loe Lembit Sirge ja Herman Taltsi raamatut”, rõõmustas mehe südant väga. „Hea tunne küll, kui enda nimi paistab välja,” muheleb mees.

Väike malemäng arvutis 
Tähtis ikoon Agnese sülearvutis on otsetee malemängu leheküljele. Lembitule nimelt meeldib kangesti malet mängida. „See on nii tore, kuidas arvuti ei lase valekäiku teha,” kommenteerib Lembit ning on valmis kohe ühte netimatši demonstreerima. Lehekülje avamine läheb hõlpsalt, aga malelaud on kadunud mis kadunud. „No ei oska leida, kus malelaud on,” jääb ta hetkeks nõutuks, aga juba ruttab Agnes talle appi: „Kuidas ei leia? See on ju nii lihtne! Pane lehekülg kinni korra. Nüüd mine siia, tule siia, nüüd lähed siia,” on Agnesel täpselt meeles, kuidas otsitut leida ning malemäng võib alata. „Näita ka, kuidas valesti käid, mulle nii meeldib see,” ärgitab Agnes Lembitut valekäiku tegema ning pärast mõnda õiget sammu võetaksegi tema soovi kuulda. Plaks! läheb malend endisele kohale tagasi ning rõõmu kui palju. 

„Arvuti on väärt asi!” kinnitab Agnes veendunult. „Tark inimene, kes selle välja mõtles. On kaks asja, millest inimesele on väga palju kasu ja mis elu kergemaks teevad. Üks on pesumasin ja teine on arvuti.”

Agnes ja Lembit on otsustanud arvutimaailma endale selgeks teha. Et see libedamalt läheks, hakkasid nad postimüügist saadud programmi abil lisaks veel inglise keelt õppima.

*Tiigrihüppe programmi (1997–2000) eesmärk  oli  ajakohastada koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuur, Tiigrihüpe Pluss tõstis esiplaanile IKT-pädevuse tagamise kõigile õpilastele ja õpetajatele. Mõlemad programmid toetasid koolide, ülikoolide ja muude organisatsioonide innovatiivseid e-õppe algatusi.  www.tiigrihype.ee

Õpi arvutit kasutama
•• Inimestele, kes pole varem arvutit kasutanud, on suunatud koolituste sari „Ole kaasas!”. Tegemist on internetti kaasamise projektiga, mille on algatanud Eesti Telekom, EMT, Elion, MicroLink ja Vaata Maailma SA. 
Lisaks algteadmiste jagamisele õpetatakse koolitusel ID-kaardi elektroonilist kasutamist.
•• Koolitused leiavad aset kõikjal Eestis mitmes vormis: koolitusklassides, koolitusboksides ja nõustamispunktides. Täienduskoolituse saab läbida ka e-õppe vormis.
•• Koolitused toimuvad märtsi lõpuni, seega on praegu viimane aeg valida endale sobiv koolitusvorm ja minna õppima.
•• „Ole kaasas!” projektijuhi Piret Aro sõnul oli veebruari keskpaiga seisuga arvutikoolituse läbinud üle 45 000 inimese.
•• Koolitustele saab end registreerida ja lisainfot küsida telefonil: 618 0180 või interneti aadressil: www.olekaasas.ee
•• Koolitused on osalejatele tasuta, neid toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
•• Erinevaid (nii sisult kui ka tasemelt) tasuta arvutikoolitusi pakuvad ka Eesti kutseõppeasutused. Näiteks Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses õpetatakse Wordi ja Exceli programmi nii algajatele kui ka edasijõudnutele, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool pakub aga firma ja tooteesitluse loomist arvutis. Koolide kursuste nimekirja leiab haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt 
www.hm.ee jaotusest: „täiskasvanud õppijale”, „tasuta koolitused täiskasvanule”. Kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapsepuhkusel emad, pensionärid, puudega inimesed või muul põhjusel kodus viibivad täiskasvanud, kes soovivad naasta tööturule. 
•• Kursusi finantseerivad Euroopa 
Sotsiaalfond ning haridus- ja teadus-
ministeerium. K. V.