Kristiina Viiron

Eesti üliõpilaskonnast kolmandiku moodustavad õppurid, kelle jaoks magusaim tudengipõlve iga –  ehk siis kohe gümnaasiumist kõrgkooli ilma pere, laste ja kohustusteta – on juba möödas.

Tänavu õpib meie kõrgkoolides 25 502 tudengit, kelle vanus on 25 aastat või enam, moodustades nii kogu tudengkon- nast 37 protsenti. Ühtekokku on Eesti kõrgkoolides tarkust taga nõudmas 68 985 üliõpilast.  Ehkki tudengite arv üldiselt on viimase kolme õppeaasta jooksul üha kasvanud, on n-ö vanemas eas õppurite osakaal püsinud kolme õppeaasta jooksul ühesugusel tasemel. Ent näiteks 15 aasta taguste aegadega võrreldes on kasv olnud märgatav–tollal jäi täiskasvanud üliõpi- laste (25+) osakaal 21 protsendi piiresse.

Päris arvukalt ehk 204 õppuriga on üliõpilaskonnas esindatud tudengid, kes on tähistanud juba oma 55 ja + sünnipäevagi. Üle 60-aastasi tudengeid on nende hulgas 42. Tänavuse õppeaasta vanim tudeng on 72, tema õpib ajaloo ja arheoloogia doktoriõppes.

Ka esimest eriala püüdmas
Sama suure osa kui terves riigiski – 37 protsenti – moodustavad märgitud vanuses õppurid ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arvukast tudengkonnast. Kooli 13 500 üliõpilasest 4995 on 25-aastased või veelgi vanemad. Tänavu võttis ülikool vastu pisut üle tuhande selles vanuses õppuri.

„Valdavalt tulevad 25+ õppurid omandama oma esimest eriala,” tõdeb TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp. „Samas on majandus- ja sotsiaalteaduskonna magistriõppes küllalt palju oma teist eriala omandavaid tudengeid. Tehnikateaduskondades juhtub seda tunduvalt harvem. Näiteks paljud tehnika- või loodusteadusliku kõrgharidusega inimesed omandavad teist magistrikraadi majanduse või õpetajakoolituse (tehnikaõpetaja eriala) valdkonnas.”

Tartu tervishoiu kõrgkooli 25+ tudengite hulgas on samuti mitmeid, kes on tulnud kooli, et õppida senisele erialale veel midagi uut juurde või saada erialane kõrgharidus. Selliseid õppureid on kunagi kutseõppetasemel meditsiiniõeks õppinute hulgas, kes nüüd soovivad samal erialal omandada ka rakenduslikku kõrgharidust. „Nemad käivad koolis töö kõrvalt, kord kuus on nädala koolis,” kõneleb kõrgkooli arendusspetsialist Ruth Pihle.

25+ vanuses tudengeid õpib ka õdede erialasel koolitusel. Sellel osalemise eeltingimus – meditsiiniõe töökogemus – eeldab juba iseenesest, et väga noorelt ei saagi tudeerima asuda.

Pihle märgib, et omajagu on neidki, kes tulevad vanemas eas täiesti uut eriala õppima. „Meil on töötukassaga koostöö, nemad jagavad töötutele meie õppimisvõimaluste kohta teavet ja nii on meile õppima tuldud näiteks õe erialale, aga ka ämmaemandaks ja bioanalüütikuks. „Selles eas tehtud otsus õppida on kaalutletud ja läbimõeldud.”

Kraad taskus uuesti auditooriumi
26-aastane Kadri Graff on üks neist Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengitest, kes alustas sügisel õpinguid tema jaoks täiesti uuel erialal – Kadrist saab meditsiiniõde. Varem on ta lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu ülikoolis eesti- ja soome-ugri keeleteaduse erialal, peagi lõpetab ta samas eksternina ka magistriõpingud. „Mõni aine on veel jäänud,” viitab Graff, et magistriõpe teda meditsiinikoolis käimast ei takista. „Meditsiin on ammu mu peas, aga sattusin eesti keele voolu ja tundus, et kui oled juba alustanud, on mõttekas ka jätkata,” selgitab ta oma õpingute tagamaid. „Magistriõpingute ajal aga tekkis arusaam, et vanuses 25 pole liiga hilja ametit õppida.”

Kadri Graff lisab, et temaga ühel kursusel on mitmeid, kes enne midagi muud õppinud. Näiteks üks naine on lõpetanud ajakirjanduse ja teine õppinud lennundust.

Alati jagub neidki, kes lähevad ülikooli lõpetades joonelt jälle samale kõrghariduse astmele (nt bakalaureus) õppima. Tänavu asus kohe uuesti ülikooli õppima 39 25+ vanuses inimest, kes äsja 2009. aasta kevadel ülikooli olid lõpetanud, märgib haridusministeeriumi täiskasvanuhariduse peaekspert Evelin Tiitsaar.

Vanemas eas tudengite lemmikvaldkondadeks on eelkõige haridus, sellel suunal õpib palju töötavaid õpetajaid, populaarsed on ka sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, vähem menukad on põllumajandus, tehnika, tootmine ja ehitus.

Kõrgharidust pakub Eestis 34 õppeasutust: kümme ülikooli, 21 rakenduskõrgkooli ning kolm kutsekooli, kus kutseõppe kõrval saab ka rakenduslikku kõrgharidust.

Kool jääb pooleli esimesel aastal
• Mitte iga ülikooli astunu ei jõua piduliku lõpuaktuseni ja kõrgkoolidiplomini. 
• Haridusministeeriumi analüütiku Karin Kloosteri 2009. aastal koostatud ülevaatest selgub, et katkestajate osakaal on perioodil 1993/94 kuni 2005/06 kõikunud vahemikus 11% kuni 14%. 
• 2006./07. õppeaaastal aga katkestas õpingud 16% õppijatest (10 922 tudengit) ja 2007./08. õppeaastal 16,5% õppijatest (11 218 katkestajat). 
• Möödunud õppeaastal oli see näitaja juba rõõmustavam: kõrghariduses oli 9423 katkestajat, mis on 13,8% õppijate arvust. Seejuures vanuses 25+ üliõpilaste hulgas oli 4476 katkestajat.
• Kõige rohkem on poolelijätjaid magistriõppes (sh aastases õpetajakoolituses ja interniõppes). Enamjaolt loobuvad õpingutest mehed ja riigieelarvevälistel kohtadel õppijad. Tavaliselt jääb kool pooleli juba esimesel kursusel.  K. V.