Üldtunnustatud keeleeksami sooritamise tõendit nõuavad piiri taga nii koolid kui ka tööandjad. Kuid mitte ainult: osa tööandjaid saadab ka siinmail töötajad esmalt keele- eksamile ja alles siis välismaale konve- rentsile.  

Mari Sarv

Euroopa Nõukogu on paika pannud kuus keele-taset, mis on igas keeles samad: A1 on algtase ning C2 tähendab peaaegu sama head keele- kasutust kui seda emakeelena rääkijail. Et vahe- pealsetest aimu saada, toob Goethe instituudi keeltekooli direktor Viivi Leibur võrdluseks asjaolu, et meie kohalike gümnaasiumide saksa keele lõpueksamid püüavad anda taset B2.

Neile keeletasemetele vastavate eksamite tege- mist pakuvad eri asutused, kultuurikeskused või saatkonnad, kuid eksami nimi ei pruugi üldsegi olla C2 või B1. Pea igal eksamikorraldajal on oma süsteem ja eksaminimed. Enne teadmiste- kontrollile registreerumist on tark välja uurida, missugusele tasemele mingi eksam vastab – muidu võib juhtuda, et sooritate kalli raha eest eksami, kuid see ei näita piisavalt kõrget taset ning soovitud kooli või ametiposti jaoks jääb sellest ikkagi väheseks.

Inglise keele eksamid
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) juures tegutsev Põhja-Ameerika ülikoolide teabe- keskus vahendab nõutumaid rahvusvahelisi inglise keele eksameid. Keskuse juhataja Eha Tederi sõnul ootavad paljud Euroopa kõrgkoolid välismaalt tulevalt õppurilt tõendit inglise keele oskuse kohta isegi siis, kui õppetöö on muus keeles. Nii et kui lähete, keeled suus, õppima Soome, Rootsi või Saksamaale, tuleb sageli õppekeelele lisaks teha enne ära inglise keele eksam. Levinuim inglise keele standard üle maailma on TOEFL, seda aktsepteeritakse nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas, sealhulgas Suurbritannia ülikoolides. „Lõviosa neist, kes meil eksamil käivad, ei lähe Ameerikasse,” teab Teder.

Eha Teder räägib veel, et keeleeksameid tellivad ka rahvusvahelised programmid, kuhu konkursiga inimesi valitakse või tööandjad enne töötaja läkitamist mõnele kallile koolitusele. „Kas inimesed on keeleliselt piisavalt pädevad, et neid piiri taha koolitusele või konverentsile saata, saab kiiresti ja objektiivselt hinnata TOEIC-testiga,” räägib Teder. Test on mõeldud rahvusvaheliseks suhtlemiseks inglise keeles nendele inimestele, kelle emakeel pole inglise keel – nt kui eestlane ajab itaallastega inglise keeles äri. Programm annab testitegijale ka juhiseid, mida, kui palju ja kuidas peaks õppima, et testil ilmnenud vajakajäämised kiiresti oskusteks muuta.

Enne eksamit saab Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuses käia spetsiaalselt TOEFL-i jaoks oma oskusi lihvimas. Kursus on intensiivne ja kestab terve semestri ning huvi selle vastu on Tederi sõnul nii suur, et sageli tuleb kokku rohkem kui üks rühm. Lisaks müüb keskus TOEFL-eksami õpikuid ning juhatab soovijad veebipõhisteonline-kursusteni.

Saksa keele eksamid
Goethe instituudi keeltekooli direktor Viivi Leibur ütleb, et suurem osa Saksa kõrg- koole ootab õppureilt C2 tasemel saksa keele oskust, aga loomulikult ka seda tõendavat sertifikaati. Selleks sobivad Goethe instituudi eksamid Zentrale Ober-stufenprüfung ja Sprachdiplom, aga ka üle maailma rakendatav eksam TestDaf, mille on välja töötanud Saksamaa kõrgkoolid ühiselt ning mida Eestis saab teha Tallinna ülikooli saksa keele lektoraadis.

Goethe instituudis saab anda eksameid kõigil kuuel keeleoskustasemel, neist osal on eraldi eksamid noortele ja täiskasvanutele. Lõviosa eksamile tulijaid on Leiburi sõnul akadeemiliste ambitsioonidega. Ehk siis vajavad sertifikaati Saksamaal õppi- mise, mitte töötamise jaoks, ehkki pisut on töölegi minejaid. Sekka juhtub ka neid, kel keeleeksamit tarvis Saksa kodakondsuse taotlemiseks.

Eksamiperioodid on märtsis, juunis ja detsembris. Lihtsamad neist saavad tehtud päevaga ja maksavad 700 krooni, kõrgema taseme eksamid võivad kesta kaks-kolm päeva ning kalleim tase on C2 oma 4100-kroonise eksamihinnaga. „Tegeli- kult on olemas ka C2+ tase, aga seda eksamit me praegu ei paku,” nendib Leibur. Siiski pidavat aeg-ajalt mõni huviline leiduma, kes oma tipptasemel keeleoskust sertifikaadiga tõendada soovib. Nemad juhatatakse Riia Goethe instituuti.

Prantsuse keele eksamid
Prantsuse kultuurikeskuses käivad nii keelt õppimas kui ka eksamitega sertifikaate välja teenimas enamasti tudengid ja riigiametnikud. Kuus nimetatud keeletaseme- standardit on – nagu eelpool öeldud – ka selles keeles olemas ning kõiki kuut saab Tallinnas prantsuse kultuurikeskuses eksamite sooritamisega tõendada. Hinnad algavad 150 kroonist algtasemel, kõrgeima keeleoskuse taseme C2 eksami hind on 750 krooni.

„Palju oleneb ülikoolist, aga põhilised aktsepteeritud keeletestid on TCF ja DELF/DALF,” ütleb keskuse keeleõppe koordinaator Merit Korbe. Mõlema süsteemi eksameid saab tema kinnitusel Tallinnas sooritada. „Testid on mõeldud nii kooliõpi- lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti pakume ka spetsiifilisemaid teste, mis suunatud riigiametnikele. TCF-teste on olemas mitu varianti, lähtuvalt õppuri vaja- dustest,” täpsustab Korbe. Ülevaade selle kohta, kellele missugune eksam täpselt on vajalik, on kultuurikeskuse kodulehel olemas – alates võimalusest lihtsalt oma keeleoskust hinnata, kuni lõpetades Quebeci emigreerumiseks vajaliku tasemega; eraldi eksam on ka riigiametnike ja diplomaatide tarbeks.

Keeletasemed:
•• A1 ja A2: algeline keelekasutus. Inimene saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, oskab täita nt hotellis blankette ja oskab leida infot nt restoranimenüüdest või reklaamidest. Mõistab lihtsamaid küsimusi esitada ja ka neile vastata, saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades.
•• B1 ja B2: iseseisev keelekasutus. Inimene mõistab lihtsamaid teleuudiseid ja saab hakkama antud keelt emakeelena kõnelevas seltskonnas ja riigis. 
•• C1 ja C2: vaba keelekasutus. Inimene mõistab keerulisi tekste nii kuulates kui ka lugedes, suhtleb ladusalt ja spontaanselt, kirjutab kirju, aruandeid või esseesid.

Kommentaar: Keeleliselt tuleb vahet teha testi ja eksami vahel. Test on keele- oskuse testimiseks, et teada saada, kus sa omadega oled, eksam on millegi tõendamine. Goethe instituut teeb siin väga selget vahet. Niisiis on näiteks TOEFL siiski eksam. (Mari Sarv)

HEA TEADA
• Inglise keel: TOEFL – Test of English as a Foreign Language
Test on rahvusvaheliselt tunnustatud standardiseeritud inglise keele eksam. Standardi on välja töötanud Ameerika firma Educational Testing Service. Ametlikku TOEFL-it nõutakse USA ülikoolidesse kandideerivatelt rahvusvahelistelt üliõpilastelt, kelle emakeel ei ole inglise keel või kes ei ole jõudnud olemasoleva kraadini inglisekeelses õppeasutuses. Samuti nõuavad seda Euroopa ülikoolid, isegi kui õppetöö käib kohalikus keeles.
Eksam nõuab testitavalt mitte ainult häid inglise keele alaseid teadmisi, vaid ka oskust oma teadmisi inglisekeelses akadeemilises keskkonnas kasutada.
TOEFL on internetipõhine, milles mõõdetakse kombineeritult nelja oskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine. Iga osa eest on võimalik saada kuni 30 punkti, kokku 120 punkti. Bakalaureusetaseme keskmine on umbes 79 punkti, magistritasemel 100 punkti, kuid täpsed nõuded testi punktisummale kehtestavad ülikoolid ise. Eestlaste keskmine tulemus on tubli 96 punkti.
TOEFL ITP (Institutional TOEFL)
TOEFL ITP tunnistusega on ideaalne kandideerida lühikursustele, suvetööle või praktikale välismaale. Kandideerimisel töökohale, kus nõutakse inglise keele oskust, saab ITP tunnistuse (või koopia sellest) lisada oma CV-le. Eksamit saavad tellida ainult asutused või koolid gruppidele.
TOEIC
Maailmas enim kasutatud test inglise keele oskuse hindamiseks, aastas tehakse kuus miljonit TOEIC-testi. TOEIC on väga universaalne ning seetõttu võrdselt kasutusel nii ärimaailmas, keeltekoolides kui ka kutse- ja ülikoolides. 
Testi eesmärk on hinnata inglise keelt võõrkeelena rääkivate inimeste taset ja valmisolekut hakkama saada mis tahes rahvusvahelises inglisekeelses töökeskkonnas väga erinevatel ametikohtadel ja eri keeletaset nõudvatel töödel. TOEIC-testi tulemuse punktiskaala on 10-990 punkti, Euroopa Nõukogu keeletasemele B2 vastab 785 punkti. Paljude maailma kõrgkoolide lõpetamiseks ja mitme riigi avalikus sektoris töötamiseks on TOEIC-testi läbimine teatud tulemusele kohustuslik. Levinuim nõue ülikooli lõpetamiseks Euroopas ongi 785 punkti, sama tulemust ootavad ka tööandjad enamikult kõrgharidusega spetsialistidelt.
Uuri lähemalt: Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus TTÜ-s: www.eac.ttu.ee, telefon 620 3543

• Prantsuse keel: TEF – Test d’Evaluation de Français
See võimaldab testida oma arusaamist ja väljendusoskust prantsuse keeles. TEF on välja töötatud Pariisi kaubandus-tööstuskojas ja tunnustatud terves maailmas. TEF võib olla kasulik õpingute jaoks Prantsusmaal või Kanadasse emigreerumiseks.
TCF – Test de Connaissance du Français
See on Prantsuse haridusministeeriumi test, mis võimaldab prantsuse keele taset lihtsalt, kiiresti ja kindlalt testida. Testi on välja töötanud rahvusvaheline pedagoogikauuringute keskus (CIEP), see on standardiseeritud ja kalibreeritud. TCF-ist on olemas mitu varianti. Kui soovite hinnata oma prantsuse keele oskusi isiklikel või tööalastel põhjustel, sobib TCF. Kui soovite astuda esimesele kursusele prantsuse ülikooli või arhitektuurikooli, valige TCF DAP. Kui soovite astuda magistri- või doktoriõppesse prantsuse kõrgharidusasutusse, sobib samuti TCF. Diplomaadile või riigiametnikule, kes soovib töötada rahvusvahelises asutuses või valitsustevahelises organisatsioonis, on TCF RI. Quebeci emigreerumiseks on vajalik TCF pour le Québec.
DELF-DALF 
Kolmas prantsuse keele standardeksam.
Uuri lähemalt: Prantsuse kultuurikeskus www.ccf.ee, telefon 627 1191

• Saksa keel: Goethe instituudis on eksameid igale keeletasemele ning sealsed eksamid on rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard. 
Uuri lähemalt: www.goethe.de/ins/ee/tal/etindex.htm, telefon 627 6960