Ametnikud suunavad tu- blid miljonid euroraha ümber selleks, et lõpeta- mata õpingud vääriliselt punkti saaksid. Program- mid TULE ja KUTSE peavad aitama vähendada ka töö- puudust, mis just noorte seas kõige kiiremini pead tõstab. Kutsuvana mõjub see, et õpingud saab lõpe- tada tasuta.

Agne Narusk

Tartu ajalootudeng Martin on üks neist vähemalt 40 000 noorest, kes alates 2003. aastast on õpingud kõrgkoolis pooleli jätnud. Põhjus, nagu paljudel teistelgi, on rahanappus. Kodust toetust enam ei tule, õppelaenu võtta ei taha, sest pole kindel, kas pärast on võimalik seda tagasi maksta, loengute kõrvalt töötamine võttis tervise läbi. Nii otsustas ta minna lootuses, et kunagi ehk.

Juba sellest sügisest on aastate eest oma õpingud ülikoolis või kutsekoolis pooleli jätnutel võimalik tahtmise korral neid jätkata. Tõsi, tasuta oodatakse koolipinki ja auditooriumidesse tagasi neid, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004–2008/2009 ning kellel on läbitud juba pool õppekavast. Kompvekina aga mõjub see, et jätkama ei pea tingimata endises koolis ja õppekaval.

TULE tagasi
Nimelt suunab haridus- ja teadusministeerium hinnanguliselt 2000 õppuri haridustee lõpuleviimiseks koolidesse ligi 150 miljonit krooni Euroopa tõukefondide raha. Ministeeriumi tõukefondide osakonna juhataja Margus Haidak andis aasta lõpus, kui kavast esimest korda avalikkusele räägiti, teada, et õpingute jätkamise programmide eesmärgiks on eelkõige toetada neid kutseõppureid (KUTSE), üliõpilasi ja noorteadlasi (TULE), kes katkestasid edukad õpingud majanduslikel põhjustel.

„Loodame toetuste abil suurendada erialaste teadmiste ja oskustega inimeste hulka ning just doktoriõppe lõpetanud tippspetsialistide juurdekasvu tööturul,” lausus Haidak, kelle sõnul lähevad esialgsed summad käiku vahemikus 2010–2013, mille jooksul on kavas toetuste mahtu veelgi suurendada.

Katkenud bakalaureuse- ja magistrikraadi omandamist toetatakse 75 miljoni krooniga, mille toel jõuab teaduskraadini 1000 tudengit. Lisaks toetatakse 44,2 miljoni krooniga 200 doktorandi kraadiõpet. Kutseõppeasutuses õpingute jätkamiseks suunatakse esialgu kuni 30 miljonit krooni, mille abil saab õpingud lõpetada 400 õppurit. Nende programmi nimetus „Kutse” tähendab lauset „Kutseõpe uuesti, tõuge Sinu eduks.”

Raha pihku ei anta
Toetust ei maksta otse õppuritele, võimalused tasuta õpingute jätkamiseks loovad koolid, kes kasutavad eraldatud summasid uute kohtade loomiseks ja õppetöö korraldamiseks. Doktoriõppes jätkajatele on aga kavas hakata maksma doktorandistipendiumi. Samuti toetatakse edukaid doktorante, kes on majandus- olude tõttu sunnitud jagama aega töötamise ja õpingute vahel ning on seetõttu potentsiaalsed katkestajad.

Programmide abil haridustee jätkajatel on samad õppurite õigused ja kohustused, mis teistelgi. (Üli)õpilaskandidaadi edasiõppimise võimalused ja maht selgitatakse välja varasemate õpingute ja töökogemuse alusel. Suureks abiks on mõistagi VÕTA.

Koolid on valmis. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp ütles Eesti Päevalehele, et nemad on huvitatud õpinguid katkestanud õppurite jätkamisest olenemata sellest, kas neil on läbitud üle 50 protsendi õppekavast või vähem. Ka Tartu ülikool on valmis õpingute katkestajaid vastu võtma ja pakkuma paindlikke õppimistingimusi nii seal kui ka teistes kõrgkoolides katkestajatele, kinnitas samas TÜ õppeprorektor Birute Klaas.

Viie aasta jooksul on õpingud katkestanud ligikaudu 40 000 üliõpilast, edastas Eesti üliõpilaskondade liit. Põhjused on enamasti majanduslikku laadi. Ja praegusel õppeaastal on katkestajate hulk veelgi kasvanud.

Õpingute jätkamist paneb südamele teinegi ministeerium
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb julgustada noori edasi õppima või lõpetama poolelijäänud kooli. „Majanduskasvu ajal jätsid paljud noored kooli pooleli ning eelistasid töötada. Nüüd on õige aeg õpingud lõpule viia ja oma väljavaateid tööturul parandada,” lisas ta. „Sel aastal lihtsustasime palgatoetuse saamise tingimusi, mille abil saaks tööle võtta kolm kuud töötuna arvel olnud noori. Kindlasti on noortel kasu tööpraktikal osalemisest, mille ajal saavad nad nii vajaliku töökogemuse, aga ka stipendiumi ja sõidutoetust,” ütles minister märtsi alguses Brüsselist, kus arutati noorte tööhõivega seotud probleeme. Majanduskriis on noorte tööturu olukorrale tugevat mõju avaldanud kogu Euroopas, noorte töötute hulgas on ülekaalus madala haridustaseme ja tööalase kvalifikatsioonita noored. A.N