Statistikaameti värskete andmete järgi osales 2009. aastal elukestvas õppes 10,6 protsenti täiskasvanud elanikest. See on peaaegu protsendi jagu kõrgem tulemus kui aasta varem, mil osalus kerkis kümne protsendi piirimaile. Varasematel aastatel oli Eesti näitaja kuue-seitsme protsendi ringis, nelja aasta tagusest näitajast on värske tulemus ligi poole kõrgem. 
„See on täiesti uus tase,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja lisas, et ka 2008. aastal ulatus mõne kvartali tulemus üle kümne protsendi, kuid nüüd on see reegel, mitte enam erand.

Eestis on naised aktiivsemad õppijad kui mehed, näitas varasemate aastate statistika. Sama trendi näitavad ka värsked andmed, kuid mehi osales elukestvas õppes pea protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi – 7,6 protsenti. Naiste osalusprotsent oli 13,3. Juurde on tulnud õppijaid ka mitte-eestlaste hulgas. Kõige tublimad elukestvas õppes osalejad on inimesed vanuses 25-34, jätkuvalt on kõige vähem õppijaid vanimas vanusegrupis.

Ka madalama haridustasemega inimeste osalemine koolitöös ja koolitustel on tasapisi kasvamas. Jõudsalt on kasvanud kõrgharidusega inimeste elukestvas õppes osalemine, kes ongi üks aktiivseim grupp edasiõppijaid, 2009. aastal õppis neist 18,2 protsenti.