Internetisõltuvus võib tähendada pidevat virtuaalset suhtlemist oma sõpradega, artiklite ülemäärast kommenteerimist, Youtube’i videotele aja kulutamist või lihtsalt internetiavarustes surfamist. Peale selle, et kõik see röövib väärtuslikku aega, on mitmed uuringud näidanud, et internetisõltuvus tekitab stressi, kirjutab ajajuhtimise veebis ekspert Ardo Reinsalu. 

Kuidas internetisõltuvust hinnata? Ehkki veebist leiab erinevaid teste, saab endale kohe praegu esitada järgmised kontrollküsimused:

•• kas veedad arvutis suheldes rohkem aega kui inimestega suheldes?

•• Kas lükkad tegevusi edasi (trenn, koristamine, abikaasaga suhtlemine) vabandusega, et „käin enne uudiseid kontrolllimas”?

•• Kui keegi küsib sinult arvuti kasutamisele kuluvat aega, kas ütled pigem vähem?

•• Kui oled sunnitud ilma internetita hakkama saama, kas tunned ennast ebakindlalt, rohkem stressis, oled ärritunum?

•• Kas kasutad arvutit ööune arvel?

Need on kõigest mõned olulisemad ohumärgid, millele võiks lisada küsimuse – kas sa tunned, et ilma interneti vahendusel tarbitava infota on su elu vähem kvaliteetne?

Igatahes, kas soovist vältida sõltuvust või lihtsalt leida endale juurde aega tõelise elu nautimiseks, on mõistlik kasutada järgmisi ajajuhtimise eksperdi antud näpunäiteid:

•• sea endale selged reeglid, et millal kasutad arvutit ja millal mitte. Ei ole mingeid „erandeid” ega „kriisiolukordi”, mis lubavad reeglit rikkuda. Suhtlema ja infoga kursis olema peab, aga seda kõike ei pea tegema kogu aeg. Üks hea nipp on mitte kasutada automaatset sisselogimise funktsiooni. See tähendab, et iga kord pead suhtlusvõrgustiku kasutamiseks sinna uuesti sisse logima. Eraldi logimine on keerulisem ja saad endale öelda, et „nüüd lähen Facebooki ja loen uudiseid pool tundi. Seejärel login välja”. Selline tegevuskava hoiab uudistega kursis, aga ei tekita vajadust iga viie minuti tagant kontrollida, et „äkki on laekunud midagi põnevat”.

•• Kasuta internetis surfamisel „äratuskella”. Nimelt on olemas tarkvara, mis annab etteantud aja möödudes märguande. Näiteks saad seada nii, et kui 20 minutit internetis surfamist on läbi, saad arvutilt meeldetuletuse, et nüüd peaks asja ära lõpetama. Üks tasuta tarkvara on näiteks Focus Booster (www.focusboosterapp.com). Samuti võimaldab Google Chrome brauser seada endale sotsiaalvõrgustiku kättesaadavuse piiranguid ning sama teeb Macile mõeldud tarkvara Anti Social (anti-social.cc).

•• Ning kõige olulisem – pea arvestust internetis veedetud aja üle. Mõtle järele, mitu korda sa viimase nädala jooksul olid arvutis pärast kella üheksat õhtul? Vaata oma brauseri ajaloo aknast, milliseid veebilehti sa eile külastasid. Või kasuta ManicTime’i programmi (www.manictime.com) saamaks täpset ülevaadet oma arvuti kasutamise ajast ja sisust.

Loe rohkem: www.ajajuhtimine.ee
Refereeris Agne Narusk