Uuest aastast jäävad kõrgkoolidesse alles ainult õppekavad, millel on Eesti riigi tunnustus ja kvaliteedigarantii.
Ave Schmidt

Valdav osa kõrgkoolide õppekavasid on hinnatud: peagi lõpeb haridus- ja teadus- ministeeriumis kahe aasta eest alguse saanud kõrgkoolide õppekavade hindamine, mille eesmärk on tagada Eesti kõrgkoolide hea ja võrdne kvaliteet.

Üleminekuhindamist koordineeriva Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu negatiivseid otsuseid ja kriitikat on mõnigi kord avalikkuses teravalt tõrjutud.

„Iga hindamine võib tekitada mingil ajahetkel pingeid ja eriarvamusi, eriti siis, kui tagasi- side on olnud negatiivne. Õppeasutustel on hindamise käigus olnud võimalik erinevaid osahinnanguid vaidlustada ja ministeeriumisse saabunud konstruktiivsesse kriiti- kasse ei ole kunagi suhtutud kergekäeliselt,” kinnitas haridus- ja teadus- ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Helen Põllo. Ta rõhutas, et kõigi õppekavagruppide puhul on hinnatud nende vastavust ühtsetele nõuetele. Samuti on kogu protsess olnud eranditult läbipaistev ja avalikkust on alati ka selle tulemustest teavitatud.

Põhjused erinevad
Eksperdikomisjonide negatiivsete hinnangute põhjused on olnud erinevad, sest hinnang sõltub ennekõike õppekava spetsiifikast. Muu hulgas on ette heidetud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate vähesust ja nende kvalifikatsiooni mittesobivust õppekavade eripäraga. Samuti vähest teadustööd, õppekavade mittevastavust kutsestandarditele ning eesmärkide ja õpiväljundite omavahelist vastuolu.

Kõige sagedamini on kõrgkoolide õppekavadele määratud siiski tähtajatu või tähtajalise õppe korraldamise õigus. Kui tähtajatu tähendab seda, et komisjoni hinnangul on õppekava kvaliteet seitsmeks aastaks tagatud, siis tähtajalise otsuse korral peab kõrgkool komisjoni poolt esile toodud probleemidele lahenduse leidma ja kolme järgmise aasta jooksul uuesti hindamisele minema. Tähtajalise õppe korraldamise õiguse võib õppekavagrupp saada ainult kaks korda. Kolmandal hindamisel tähtajalise hinnangu saamise korral tuleb õppetegevus lõpetada.

„Õppekava valides peaksid üliõpilased kindlasti arvestama õppekava nominaalkestust ja tähtaega, milleni on õppeasutusel vastavas õppekavagrupis õigus õpet läbi viia. Samuti seda, kas kordushindamine on toimunud esimest või teist korda,” juhib Põllo tähelepanu.

Üliõpilastel tasuks muu hulgas ka uurida, mis on olnud hinnangu põhjused. Tähtajalise hinnangu põhjus ei pruugi olla õppe halb kvaliteet, üleminekuhindamise puhul vaadeldakse ka näiteks ressursse ja jätkusuutlikkust. Hindamisraportid on avalikud ja kõikidele tulevastele üliõpilastele EKKA kodulehel tutvumiseks kättesaadavad.

Tudengitele, kes ei jõudnud lõpetada oma õpinguid sellel kevadel negatiivse hinnangu saanud õppekavades, peab kõrgkool koos haridus- ja teadusministeeriumiga leidma edasiõppimisvõimaluse mujal.

Põllo sõnul on õppeasutused olnud siiani mõistvad ja otsinud üliõpilastele aktiivselt alternatiive õpingute jätkamiseks ja lõpetamiseks.

„On ette tulnud üksikuid juhtumeid, kus üliõpilased on probleemide ja küsimuste lahendamiseks pöördunud ka otse ministeeriumi poole, ja neil juhtudel on nendega ka tegeletud. Igale juhtumile tuleb läheneda individuaalselt ja leida sobivaim viis üliõpilase õpingute edukaks lõpetamiseks.”

Loe ka: Õpitrepp, märts 2010, selle leiad SIIT

Seis üleminekuhindamises
Lõplikud üleminekuhindamise tulemused selguvad 2011. aasta lõpuks. 
•• Õppekavagruppide hindamistulemustega kõrgkoolide kaupa saab tutvuda kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) kodulehel (www.ekka.archimedes.ee) olevas andmebaasis, mida jooksvalt täiendatakse. 
•• Praeguse seisuga ei saa alates 2012. aasta 1. jaanuarist üliõpilased õpinguid alustada ega lõpetada:

• EELK usuteaduste instituudi diakoonia ja sotsiaalteenuste magistriõppes ja usuteaduste doktoriõppes,

• Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppes,

• Eesti mereakadeemia kalandusspetsialisti, hüdrograafia ning hüdrometeoroloogia ja loodushoiu rakenduskõrgharidusõppes,

• Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikapedagoogika doktoriõppes,
  euroakadeemia kunstiteaduste magistriõppes ning keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika bakalaureuseõppes,

• Tallinna tehnikaülikooli Euroopa õiguse doktoriõppes ja tehnikaõpetaja magistriõppes, kõrgkooli I Studium majandusõiguse, ettevõtluse ja ärijuhtimise ning majandusarvestuse rakenduskõrgharidusõppes,

• Tallinna ärijuhtimise kolledži ärijuhtimise rakenduskõrgharidusõppes,
  sotsiaal-humanitaarinstituudi õigusteaduse, ärikorralduse ja sotsiaalse nõustamise rakenduskõrgharidusõppes,

• Tartu teoloogia akadeemia praktilise teoloogia magistriõppes,

• Tallinna ülikooli õigusteaduse doktoriõppes.

Allikas: EKKA