Paljud ilmselt mäletavad Microsoft Office keskkonnas tegutsenud nn kirjaklambrit, millel oli komme kõige ebasobivamal hetkel välja hüpata ja öelda midagi sellist nagu: „Tundub, et sa kirjutad kirja – kas ma saan sind aidata?“ 
Agne Narusk

Ben Shneidermani, Maryland-i ülikooli arvutiteadlase sõnul vähendas just klambri ootamatu ilmumine kasutaja kontrolli poolelioleva töö üle ja ajakadu oli märkimis- väärne, kirjutab ajajuhtimise ekspert Ardo Reinsalu www.ajajuhtimine.ee

1. Täna on üks sagedasemaid katkestajaid e-kirja saabumisest teatav märgike. Vastavalt oma töökorraldusele võiks e-kirju lugeda näiteks iga 10 minuti, iga 3 minuti või iga 30 minuti järel – ja midagi hullu ei juhtu. Seega tuleks uue e-kirja teavitus lihtsalt välja lülitada, et aknakesed meie tähelepanu ei häiriks.

2. Teine tüüpiline katkestaja on suhtlusprogramm (Skype, MSN). Kõikide võrku saabuvate või sealt lahkuvate sõprade kohta tuleb ekraanile väike sõnum ja kostub kõll. Niimoodi on võimalik tekitada endale päevas paarsada visuaalset tähelepanu katkestust, teab ajajuhtimise ekspert. Enda säästmise nimel tasub tüütust teavitamisest loobuda.

3. Arvutist väljaspool on heaks katkestajaks sõbralik kolleeg/pereliige/naaber, kes „üheks minutiks“ teie juurest läbi astub. Erinevate uuringute järgi jäävad ühel korral neljast pooleliolevad tööd katkestamise tõttu samal päeval üldse tegemata. Mida siis ette võtta? Ära saata pole ka enam mõtet. Võiks hoopis ennetavalt kasutada silte, nagu  „HÕIVATUD“  või „ÄRA SEGA“. Veelgi parem: kirjuta näiteks „HÕIVATUD KUNI 14:30“.

4. Suurepärane katkestaja on loomulikult telefon, eriti just mobiiltelefon. Varasemad ajajuhtimise teoreetikud soovitasid telefoni välja lülitada. Reinsalu soovitab pigem kasutada hääletut režiimi, nii on hiljem võimalik näha, kes helistas.

Ardo Reinsalu ajajuhtimise veeb: www.ajajuhtimine.ee