Eda Anton: kvaliteet tähendab mõtteviisi, et alati saab teha paremini

 

Eda Anton (pildil) on Tartu kutse- hariduskeskuse kvaliteedijuht alates kooli loomisest. Ta on innustunud kvaliteedijuhtimise edendaja ja visionäär. „Minu jaoks on kvaliteet ennekõike mõtteviis, et alati saab teha paremini ja selleks on vaja pidevalt õppida,” on Eda veendunud.
Ave Schmidt

•• Mis on kvaliteet kutsehariduses? Kuidas seda defineerida?
Kutsehariduses tähendab kvaliteet kõige- pealt ikkagi seda, et tööandja saab endale koolilõpetaja, kes on oma erialal asja- tundja. Samuti on kvaliteet seotud töötaja vastutusega töö tulemuste osas. Seda soovime oma õpetajatelt ja sama hoiakut kujundavad nad oma õpilastes.

•• Tartu kutsehariduskeskusel on kutseõppeasutuste kvaliteediauhin- na konkursilt ette näidata vägagi eesrindlikud tulemused. Millist rolli etendab kvaliteedi tagamisel kvaliteedijuht?
Minu olulisim ülesanne on olla ühendav lüli tööandja ja kutsekooli vahel. Oleme oma tegevuses kliendikesksed. Saame töö-andjatelt tagasisidet ja arvestame seda õppetöö läbiviimise tasemega ja millised on nende vajadused-ettepanekud. Kvali- teedijuhi ülesannete hulka kuulub ka kooli arendustegevus – kooli arengukava väljatöötamise ja selle elluviimise koordineerimine. Mitmetes koolides ongi arendusjuhi ja kvaliteedijuhi funktsioonid ühildatud, see tähendab, et neid üles- andeid täidab üks ja sama inimene. Veel on minu ülesanne igasuguse protsessi- keskse lähenemise tagamine. Selleks, et tegevused oleks läbimõeldud, tuleb eri protsesse kirjeldada ning töötada välja protseduurid, kuidas üht või teist asja teha. Sellest lähtuvalt kogu organisatsioon ka tegutseb.

•• Kuivõrd levinud on Eesti kutsehariduskeskustes kvaliteedijuhi ameti- koht?
Arvan, et olin ametikoha järgi üks esimesi kvaliteedijuhte, kui ma 2002. aastal Tartu kutsehariduskeskuses tööd alustasin. Nüüd on juba enamikus koolides inimene, kes selle töö eest vastutab. Ametinimetus võib küll kooliti erineda – valdkonnaga võib tegeleda ka näiteks arengujuht või asedirektor arenduse alal. Kvaliteeti väärtustatakse üha rohkem. Kõigepealt hakati selles vallas koolitama nii koolide juhtkonda kui ka õpetajaid. Järgnesid kutsekoolide kvaliteediauhindade konkursid, kus ka meie oleme mitmel aastal osalenud. Sellest aastast toimub haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel ka õppekavade akrediteerimine, mille põhieesmärk on samuti kvaliteedi saavutamine. Nii kvaliteedijuhi ametikohad kui ka mitmesugused hindamisprotsessid on märk sellest, et kutsehariduses on kvaliteet väga tähtis.

•• Mis te arvate, kuivõrd teadvustatakse seda laiemalt, et kutsehariduse kvaliteet on varasemast oluliselt kõrgem?
Üheselt on sellele küsimusele raske vastata.  Pole kahtlustki, et kutsehariduse kvaliteet on viimaste aastate jooksul paranenud. Sellesse on ka tublisti investeeritud – nii keskkonna parandamisse kui ka mitmesuguste programmide ja projektide kaudu inimeste koolitamisse. Sisseastumiskonkursid on üsna suured, mistõttu võib järeldada, et kutsehariduse maine on paranenud. Viimastel aastatel on meie koolis kandideerinud keskmiselt kaks inimest ühele kohale. Populaarse- mate erialade puhul ka kaheksa inimest kohale.

•• Millised võiksid olla  kutsehariduse põhilised arenguperspektiivid? 
Usun, et jätkuvalt on kõige olulisem kvaliteedi küsimus. Töötajatelt eeldatakse võimet ja indu õppida. Praeguste kiirete muutuste ajal on õpivalmidus väga oluline. Need, kes lõpetavad praegu kooli, peavad juba paari aasta möödudes olema valmis uusi asju õppima. Kooli ülesanne ongi välja selgitada, kas inimene on valinud õige eriala ja kas ta on valmis õppima. Tartu kutsehariduskeskuses on info ja karjäärinõustamise keskus. Teeme ka koostööd üldhariduskoolidega, et õpilane suudaks teha õigeid valikuid. Püüame õppijaid toetada, et nad ikka õppimisega toime tuleksid ja leiaksid sobivaid töökohti. Kohanemine tööturul aset leidvate muutustega on kutsehariduse üks väljakutsetest. Need muutused nõuavad hariduselt üha enam paindlikkust. Inimene peaks saama õppida siis, kui tal on selleks vajadus. Ka meie oleme oma õppekavasid muutnud. Õppida saavad nii need, kes ei ole mingil põhjusel põhiharidust omandanud, kui ka need, kel taskus magistrikraad. Kui inimesel parasjagu tööd ei ole, siis tuleb ta kooli ja saab uusi teadmisi ning oskusi, mis aitavad tema konkurentsivõimet tööturul parandada.