Eelmisel aastal osales elukestvas õppes 10,9 protsenti 25–64-aastastest Eesti elanikest, näitasid statistikaameti veebruaris avaldatud andmed. Viimases kvartalis oli täiskasvanud õppijate osakaal 12,6 protsenti.

„Tunamullu osales elukestvas õppes 10,6 protsenti täiskasvanud elanik-konnast, kusjuures 2009. aasta viimases kvartalis tõusis täiskasvanud õppijate osakaal esimest korda üle kaheteistkümne protsendi – see oli 12,2,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Veel varasematel aasta- tel oli Eesti näitaja 6–7 protsendi ringis, viie aasta tagusest näitajast on värske tulemus poole kõrgem. Meie ühiskond on saanud euroopalikuks küpsete kodanike ühiskonnaks.”

Kõige rohkem oli täiskasvanud õppijaid tööalastel kursustel, aasta viimasel kolmel kuul osales kursustel ligi 7000 inimest rohkem kui aasta tagasi samal ajal (55 300).

Tasemehariduses kehvem seis 
Samal ajal kui tööalastel koolitustel osalejaid tuleb üha juurde, on täiskasvanute osakaal tasemehariduses vähenenud, nentis haridus- ja teadusministeerium. Eriaalase hariduseta inimeste suur osakaal on Eesti üks olulisemaid probleeme, 2009. aastal oli kõrg- või kutsehariduseta kolmandik kogu 25–64-aastasest elanikkonnast. Seega on täiskasvanute osalemine elukestvas õppes üldjoontes küll suurenenud, kuid jätkuvalt tuleb oluliseks pidada nende kaasamist tasemeõppesse, tõdes ministeerium.

Varasemate aastatega võrreldes on täiskasvanud õppijate seas rohkem mehi ja mitte-eestlasi - grupid, kes seni paistsid silma oma eriti nigela osavõtuga. 2010. aastal õppis 3400 meest rohkem kui aasta varem, mitte-eestlastest täiskasvanuid oli 2100 rohkem kui 2009. aastal.