Täiskasvanuhariduse rollist ja kasu- teguritest rääkides kalduvad poliitika- kujundajad nii meil kui ka mujal tihtipeale keskenduma ikka tööturule, elanikkonna konkurentsivõime tõusule, majandus- tulemuste paranemisele jne. Nii tekib ekslikult arusaam, et koolitus nüüd ja edaspidi peaks olema suunatud ainult eri- või kutsealaste teadmiste ja oskuste arendamisele. Ometi on täiskasvanute koolitusel täita veel üks oluline roll – toetada inimeste võtmepädevuste arengut ehk põhioskuste omandamist, et edukalt toime tulla ning omandada ka eri- või kutsealased teadmised.

Mis on võtmepädevused ja miks on oluline neile tähelepanu pöörata?

Koolitaja tasand
2006. aastal kinnitasid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu soovitused võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Selles rõhutati, et tänapäeva kiiresti muutuv töö- ja elukeskkond esitab meile väljakutseid, millega edukaks toimetulemiseks vajab iga kodanik laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi ehk võtmepädevusi. Võtmepädevused on defineeritud nimetatud soovituste lisas kui teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumid, mida vajavad kõik inimesed, et end teostada ja areneda, olla kodanikuna aktiivsed, sotsiaalselt kaasatud ning tegusad tööturul.

Võtmepädevused on emakeele- ja võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

Miks on täiskasvanute koolituses oluline silmas pidada ka võtmepädevuste arendamist? Ühelt poolt on need kindlasti  pädevused, millega täiskasvanu eeldused toimetulekuks on suuremad. Need on üldised oskused, mis ei ole eri- või kutsealaga otseselt seotud, kuid mis toetavad kohanemist töö- ja elukeskkonna muudatustega. Teiselt poolt, kui põhipädevusi pole, võib see takistada täiskasvanute koolituses osalemist (näiteks eeldavad erinevad e-õppe kursused põhiteadmisi tööst arvutiga). See omakorda võib avaldada olulist mõju täiskasvanu arengule. Nii jõuamegi suletud ringi: täiskasvanute koolitus, mis peaks pakkuma võimalusi igakülgseks enesearendamiseks, ei täida seda eesmärki, sest täiskasvanud õppijal on võtmepädevustes vajakajäämisi. Selle tulemusena võib tekkida kas vastuseis õppimisele või muutub koolituse kasutegur küsitavaks.  

Seega, võtmepädevuste vajalikkust ja kasutegureid on lisaks üldisele poliitilisele tasandile oluline teadvustada ka koolitusasutuste ja koolitajate tasandil. Õppimisprotsessis erinevate võtmepädevuste arendamisele tähelepanu pöörates täienevad täiskasvanud õppija pädevused ka tavapärases eri- või kutsealases koolituses – koolituse kasutegur võib osutuda mitmekordseks.

Riigi tasand
Tänasel koolitusmaastikul võib otseselt võtmepädevuste arendamisele suunatud koolitusteks lugeda näiteks erinevaid arvutikasutamise koolitusi ja keelekursusi, mis on jätkuvalt väga populaarsed ning vajalikud. Enamik pakutavaid koolitusi toetab mitme võtmepädevuse arengut n-ö varjatud õppekavana. Kasutegur aga on seda suurem, mida teadlikumad on koolituse läbiviijad võtmepädevustest ning nende toetamisvõimalustest koolituste kaudu.

Kuidas riigi tasandilt suunata võtmepädevuste arendamist? 

Võtmepädevuste arendamisele on suures osas suunatud käimasoleval ESF perioodil programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes”, mille vahenditest pakutavad tasuta koolitused on suunitlusega võtmepädevuste arendamisele.

Kuna võtmepädevuste vajakajäämisi on küllalt keeruline välja selgitada, on suured ootused seatud rahvusvahelisele uuringule „Tean ja oskan”, mis viiakse läbi aastatel 2011–2013. Selles uuritakse 16–65-aastaste inimeste oskusi, mis on vajalikud selleks, et 21. sajandi ühiskonnas ja majanduses edukalt toime tulla. Konkreetsemalt mõõdab uuring funktsionaalset lugemisoskust, arvutusoskust ja probleemilahendusoskusi.

Uuring on Eestile väga tähtis. Saame teada, kui head on meie oskused võrdluses teiste riikidega, kas teeme oma oskustele vastavat tööd, kas meie oskused on väärtustatud, kust oskusi saadakse: koolist, töölt, igapäevaelust jne. „Tean ja oskan” uuringuga kogutud andmed mõjutavad oluliselt edaspidiseid prioriteete ja tegevusi täiskasvanute koolitusvaldkonnas.

Täiskasvanute koolitusmaastik on mitmekülgne, hõlmates erinevate kogemuste, teadmiste ja oskustega sihtrühmi, keda omakorda eristavad erinevad vajadused. See on väljakutseks nii koolitusasutustele ja koolitajatele, korraldamaks „õigeid” koolitusi, kui ka riigi tasandile, tegemaks „õigeid” otsuseid. Võtmepädevusi ja nende osatähtsust töö- ja elukeskkonna muutustega edukaks toimetulekuks ei tohi alahinnata. Pigem tuleb võtmepädevuste vajalikkust senisest enam teadvustada ning toetada nende arendamist koolituste kaudu.

Võtmepädevused
Võtmepädevused, milleta on raske elukestvalt õppida ning tööturul ja ühiskonnas üldse aktiivne olla, on emakeele ja võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

Mai Kolnes, Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna täiskasvanuhariduse talituse juhataja