Enne praegu kehtiva töölepinguseaduse (TLS) vastuvõtmist pidasid selle autorid üheks töötajale olulisemaks uueks hüveks võimalust saada koolitust, tagatud pidi olema elukestva õppe süsteem. Selleks sätestati töötajale muu hulgas kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel (TLS § 15 lg 2 p 4). Tööandja aga sai kohustuse tagada töötajale ettevõtte huvidest lähtuv koolitus, kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu (TLS § 28 lg 2 p 5).

Seaduse järgi peaks kõik selge olema: kui tööandja töö nõuab töötajalt regulaarset teadmiste täiendamist ja kontrolli, peab töötaja õppima ning tööandja selle eest 

maksma, sest koolitus toimub tema ettevõtte huvides, teisiti ta ei saakski oma alal tegutseda. Ometi on igapäevaelus tekkinud vaidlusi, sest kulud käivad vahel tööandjatele üle jõu ja mõnikord ei soovi nad n-ö põhimõtteliselt selles vallas raha „raisata”. Nii püüavad tööandjad lahutada kursusest eksamid ja vähemalt selle maksumuse töötaja kanda jätta, ehkki peaks olema loomulik, et kursus ja selle tulemuste kontroll ehk eksam kuuluvad kokku. Teinekord sunnitakse töötajat alusetult sõlmima koolituslepingut, et kehtestada vähemalt siduvusaeg ehk kohustus töötada teatav aeg sama tööandja juures.

Kui tööandja annab töötajale korralduse koolitusel osaleda, siis ei tohiks mingit vaidlust tekkida, töötaja peab oma seadusest tuleneva kohustuse täitma ja kõik sellega seotud kulud kannab tööandja (vt ka TLS § 40). 

Koolitusleping võib abiks olla
Keerulisem on asi sel juhul, kui töötaja ise avaldab soovi oma tööalaseid oskusi mingil kursusel täiendada. Vahel selgitatakse, et siis tuleb vaadata, kelle huvides koolitus toimub. Kuid enamasti on sellest võrdselt huvitatud nii töötaja kui ka tööandja. Sellisel juhul oleks mõistlik juba enne koolitust kokku leppida, kes, kui palju ja mille eest maksab. Hilisemate vaidluste vältimiseks soovitan leppe vormistada kirjalikult või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Regulaarses erialases koolituses ja selle eest tasumise korras võib kokku leppida ka töö- ja kollektiivlepingus.

Töölepinguseadus (TLS) § 34 võimaldab pooltel sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega. Sama säte nõuab, et see kokkulepe oleks sõlmitud kirjalikult, selles oleksid näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei ületaks kolme aastat ega oleks koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Nagu iga leping, on ka koolituskulude hüvitamise kokkulepe vabatahtlik, tööandjal ei ole õigust kohustada kedagi seda sõlmima. Seepärast peaks olema just ettevõtte huvides see enne koolitust vormistada. Töötaja aga peaks tõsiselt kaaluma, kas ta suudab leppe tingimusi täita, kas siduvusaeg on vastuvõetav või oleks arukam sellistel tingimustel koolitusest hoopis loobuda.

Kokkuleppe olemasolu korral tuleb töötajal hüvitada tööandja tehtud koolituse lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui ta töölepingu ise üles ütleb või kui tööandja selle töötajapoolse rikkumise ehk nn süüliste tegude eest üles ütleb. Erandiks on töölepingu ülesütlemine töötaja poolt tööandjapoolse olulise töölepingu rikkumise tõttu – sel juhul vabaneb töötaja ülejäänud lisakulude hüvitamise kohustusest. Samuti ei teki hüvitamiskohustust siis, kui tööleping lõpeb enne siduvusaja lõppu poolte kokkuleppel, kuid poolte huvides oleks arukas see ka lepingu lõpetamise leppesse selgelt kirja panna.

Mõnikord on koolituskulu hüvitis lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta kinni peetud. See on seadusega vastuolus ja annab töötajale võimaluse nõuda kogu lõpparve maksmist. Kui töötaja ei ole vabatahtlikult nõus oma kohustust täitma, võib tööandja pöörduda vastava nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe on tühine ehk algusest peale kehtetu ja täitmisele mittekuuluv, kui see on sõlmitud alaealisega või kui tegelikult oli tegemist tööandja huvidest lähtuva seadusliku koolituskohustusega, millest oli eespool juttu.

Vajalikud seadused, kust tuge saada:
•• täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) –ttps://www.riigiteataja.ee/akt/13336805&leiaKehtiv
•• majandustegevuse register ja seda reguleeriv seadus – http://mtr.mkm.ee/
•• töölepinguseadus ja selle käsiraamat – www.sm.ee