Koolitussõbraliku omavalitsuse tiitliga tunnustatud Albu vald oskab kasutada oma asukohta ja kultuurilugu ning rakendada teotahtelisi inimesi.

Kui küsin Albu vallavanemalt Kalju Kertsmikult, mis võis olla põhjus, miks just Albu pälvis sellise tunnustuse, jääb ta vastus tagasihoidlikult napisõnaliseks. Midagi sellist, et see on ju nende igapäevatöö oma valla inimeste eest hoolitseda ja on endastmõistetav, et seda püütakse teha võimalikult hästi.

Parema vastuse annab aga Albu valla ankeet, mille ringide, õppepäevade ja koolituste nimekiri avaldab muljet – õppimisvõimalusi on igas vanuses ja huvidega inimestele. Isegi nii palju, et valiku tegemine võib osutuda keeruliseks. Näiteks Albu mõisas tegutseb küll põhikool, kuid seal toimuvad ka Järvamaa mõisa- koolijuhtide õppepäevad, rahvusliku käsitöö, sõnakunsti, kunstisuve õppe- päevad, tantsupäevad, giidide koolitus. Teist suve oli mõisas rahvusvaheline suvekool „Hansenist Tammsaareni”, kus huvilisi valmistati ette Tammsaare võistulugemiseks. Albu mõis on kujunenud ka paljude kultuuriürituste pidamise meeliskohaks. 
Või siis Tammsaare muuseum Vargamäel. Vallavanem Kalju Kertsmiku ideest sündinud teatrisuvi on toonud juba 15 aastat Vargamäele tuntud lavastajaid ja põnevaid lavastusi, mis meelitavad kohale tuhandeid vaatajaid üle Eesti. Muuseumis pakutakse huvilistele koostöös maakonna ja kogu Eesti haridusasutustega õppe- ja koolituspäevi.

Seal võib pidada kirjanduse, bioloogia, geograafia, käsitöö või rabamatkana kehalise kasvatuse tundi.

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse ülesannete hulgas pole üksnes sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, vaid ka konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine nii oma valla elanikele kui ka teistele soovijatele. Siin on käinud kepikõnnist rääkimas selle leiutaja Marko Kantaneva ja kokandusest tippkokk Dimitri Demjanov, on õpetatud suuskade määrimist ning soojendus- ja venitusharjutuste tegemist.

Edu peitub koostöös
Võiks ju mõelda, et mis Albul viga, tal on Vargamäe ja Tammsaare, imeilusas mõisas asuv põhikool ja looduskaunis Valgehobusemägi. Selle peale kostab vallavanem, et kindlasti on igal vallal oma kultuurilugu ja tuntud inimesed. Neid tuleb vaid osata üles leida ja ära kasutada. Siis on ka mõistetav, miks ühe väikese valla ettevõtmisest saab osa kogu Eesti.

Albu vallas on hästi mõistetud, et edukad on eelkõige ühisprojektid. Paraku on nii, et rahatuge taotleda on mõtet ikka sellistele projektidele, kus on rohkesti osalejaid. Ja osalejaid koguneb rohkem ikkagi mitme valla peale kokku. Vallajuhid on pannud suuremate ettevõtmiste elluviimiseks seljad naabritega kokku või otsinud koostööpartnereid ka naabermaakondadest.

Vallavanem Kalju Kertsmik märgib, et ka asjatundlikke koolitajaid, õpetajaid ja treenereid ei jagu ühte valda nii palju, et alustada mõnda vajalikku kursust või treeningut. Albu, Ambla, Järva-Jaani, Koeru, Kareda ja Roosna-Alliku vallavalitsus otsustasid lahendada asja nii, et korvpalli-, jalgpalli- ja suusatreenerid on mitme valla peale.

Koostöö näide on seegi, et kaheksa Järvamaa ja Lääne-Virumaa omavalitsusjuhti ning ettevõtjad peavad plaani luua Mäo–Ahula–Aravete–Tapa–Sõeru ettevõtluskoridor. Kuigi esialgu on tegemist alles ideega, saab see ehk ühel päeval ka teoks.

Tähelepanu peredele ja töötutele
Viimasel aastal on vallas tähelepanu pööratud eelkõige peredele ja tööta jäänud inimestele. Suurim koostööpartner on olnud Süda-Eesti sotsiaalkeskus, kellega koos toimub tänavu kaks projekti. „Koostöö = lahendused” on mõeldud lastevanematele ja peredele, antakse nõu laste kasvatamiseks ja pere toimetulekuks. „Tegusalt tulevikku” koolitab ja aitab nõustamise ning tööharjutuse kaudu pikka aega tööta olnud inimesi – ikka tagasi tööturule.

Valla sotsiaal- ja haridusnõuniku Claire Miljukova sõnul käib koos juba neljas tugigrupp, kokku saadakse kord nädalas kolmeks tunniks. Nii kolm kuud. Teemad pakuvad osalejad ise välja, inimesi on huvitanud näiteks laste kooliprobleemid, võlgadega toimetulek. Paraku pole nii, et pane aga teade koolituse kohta vallalehte või küla kuulutustetahvlile ja rahvas tulebki. Claire tunnistab, et inimesed tahavad n-ö individuaalset lähenemist. See tähendab, et sotsiaalnõunik räägib igaühega eraldi ja kui vaja, ka mitu korda.

Kõige suurem tasu, mida vallajuhid inimestelt tehtu eest saavad, on vallavanema sõnul rahulolu – inimeste rahulolu leitud tööst, paranenud peresuhetest, enese arendamisest, uue õppimisest. Ja seegi, kui Albu valla nimi kõlab heas võtmes üleriigilises või rahvusvahelises meedias.

Albu valla rahvas räägib
Tiina Kask: „Mina käisin eelmisel sügisel lastevanemate tugirühma koolitusel. Kuna see koolitus toimus nagunii Kaalepis, valla küladetoas, kus ma olen perenaine, polnud mind vaja n-ö ära rääkida. Teavet selle kohta sain valla sotsiaalnõunikult Clairelt. Pakkusime ise välja teemasid, mida tahtsime kuulda. Minu teada oli see koolitus koostöös Süda-Eesti sotsiaalkeskusega, sealt olid ka lektorid. Alguses oli meid tugirühmas 12 inimest, koolituse lõppedes olid alles jäänud pooled. Eks mõned arvasid, et nende jaoks pole see huvitav ja nad teavad ise paremini, kuidas eluga toime tulla, ning mingeid õpetusi pole vaja. On ju inimesi, keda miski ei huvita, nad eelistavad istuda kodus, pakutagu siis mida tahes. Minu jaoks oli see koolitus küll huvitav. Näiteks oli teemaks toimetulek võlgadega, perevägivald, kooliprobleemid ja palju muudki huvitavat ning vajalikku.”

Eveli Leego: „Osalen lastevanemate tugigrupi koolitusel, mis toimub igal esmaspäeval kuni jõuludeni Ahula lasteaed-algkoolis. Meid on selles grupis kümmekond. Kuulsin koolitusest sotsiaalnõuniku Claire ja koolidirektori Marika Tamtiku käest. Soovisin saada teadmisi laste kasvamisest – probleemide põhjustest ja tagajärgedest. Tahtsin tunda, et ka teistel lapsevanematel on sarnased mured, koos arutades on kergem lahendusi leida. Ootan huviga iga esmaspäeva, see on saanud osakeseks elurütmist. Hea on kohtuda kaaslastega, kellega oleme saanud kursuse jooksul headeks tuttavateks.”

Signe Kalberg