Rapla keskraamatukogu peab ajaga joont

 

Juba 23 aastat seisab Rapla keskraamatukogus maakonna raamatukogutöötajate koolitamise eest hea üks inimene – pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus. Peale selle, et järjepidev töö tõi tänavu raamatukogule kui koolitussõbralikule organisatsioonile vabariikliku tunnustuse, nimetati Katrin Niklus ka Raplamaa parimaks koolitajaks.

„Piiks, piiks” kannab raamatukogutöötaja ühe vanema proua välja valitud juturaamatud tema „kontole”. Seejärel tuiskab sisse tudeng ja küsib kolme majandusteemalist õpikut. Hetk klõbistamist arvuti taga ning töötaja teatab, et kaks õpikut on kogus parajasti olemas, kolmandat on aga peagi tagasi oodata. Veel mõni klõps ja kõnealune õpik on tudengi jaoks reserveeritud. Keskeas meesterahvas tuleb järele raamatule, mille ta ise on omale netis broneerinud.

Kirjeldatud pilt on killuke raamatukogu argipäevast, kuhu ei kuulu enam tuhlamine paberkartoteegis ega lugejakaart, kuhu kirjutati käsitsi üles kõik, mis sa raamatukogust kaasa viisid.

Katrin Niklus tõdeb, et IT areng on ka raamatukogunduses tohutu, mis tähendab, et raamatukogu töötajatel tuleb end selle järgi pidevalt ka koolitada. Rääkimata muudest raamatukogutöötaja jaoks oluliste teadmiste, näiteks suhtlemispsühholoogia, esinemisoskuse vms lihvimisest.

Koolipinki istuvad nii keskraamatukogu kui ka maakonna rahvaraamatukogude (kokku on neid 33) töötajad. Nii mitmedki neist on seda tööd teinud aastaid, juba ammu enne seda, kui siinmail midagi arvutitest teati.

Katrin tõdeb, et tema 23 aastat staaži ning asjaolu, et ta paljusid inimesi nii pikki aastaid tunneb, tuleb ainult kasuks. „Mul on koostatud maakonna iga raamatukogutöötaja jaoks isiklik koolitusplaan. Näen, kes on kus kursusel käinud, tean, mis on kellegi nõrk külg ja suunan vajadusel teda täiendusele,” selgitab Niklus.

Tänavuse aasta koolituste põhirõhk on asetatud tehniliste võtete õppimisele. Ikka selleks, et raamatukogutöötajad oskaks kõike, mida IT-võimalused pakuvad, oma töös kasutada ning lugejaid õpetada-aidata. Nii mitmelgi rahvaraamatukogul on oma ajaveeb, peaaegu kõik kogud kasutavad Google Docsi, elektronkataloogi Urram, Rapla keskraamatukogu pole kõrvale jäänud ka Facebookist, juba on kasutusel esimesed e-lugerid...

Maja, kuhu paljudel on asja
Aga vaatamata IT-alastele täiendustele on raamatukogu ikka jäänud kohaks nagu aastat paarkümmend tagasi. Pikad riiulid raamatutega, valik ajalehti ja ajakirju, väljapeetud õhkkond ja lugemishuvilised inimesed. Raamatukogu uksest astuvad ühtviisi sisse nii eakad kui ka noored, tööl käivad inimesed ja töötud, õpilased, tudengid. Kes tuleb teatmiku, kes ajaviitekirjanduse järgi. Mõni lehitseb värskeid ajalehti ja otsib raamatukoguhoidjaga jututundi – seda viimast tuleb iseäranis ette maakohas, kus raamatukogu ongi külas keskseks kohaks jäänud. Katrin Niklus tõdeb, et tuleb ette juhuseidki, kui raamatukogutöötaja aitab külamehel näiteks CV-d koostada.

Kesksel kohal on siiski raamatud. Raplamaa ligi 37 000 elanikust lausa 40 protsenti käib ühel või teisel põhjusel raamatukogus. Kusjuures siinkohal on võetud arvesse inimesi, „kelle kontol toimub liikumine”.

Aga raamatukogutöötajad lähevad ka ise rahva sekka: sellest sügisest käib raamatukoguhoidja Külliki Leinpere näiteks ette lugemas Rapla hooldekodus, Kristel Murel kõneleb koolides õpilastele uutest raamatutest, Leili Oja teeb sedasama lasteaedades. Raplamaaga seotud koduloolistel üritustel on kohal bibliograaf Urve Ellandi, et tutvustada raamatukogu koduloolist andmebaasi.

Kogu oma piirkonna rahvale
Aastas hangib Rapla keskraamatukogu vähemalt 2700 nimetust raamatuid, üks keskmine külaraamatukogu keskmiselt 400 nimetust. Ega see valiku langetamine lihtne töö ole, tunnistavad naised. Mida võtta, mida jätta?

„Kui teeme kogu, on see selle paikkonna kogu – Rapla piirkonna rahvale,” märgib raamatukogu juhataja Õie Paaslepp. Kindlasti on siin koht teatmikel, ka mitmesugused tarbijaraamatud (aiandus, kokandus, ehitus vms) ja eneseabiraamatud leiavad alati lugejaid, nagu ikka ja alati ka ilukirjandus. Valikuprintsiibi aluseks on seisukoht, et sama raamatut ka kuue-seitsme aasta pärast loetaks.

Raamatukogu töötajail tuleb endal ka väga palju lugeda, sest ta kuuleb ju üpris tihti lauset „palun soovitage midagi...”.

Kristiina Viiron