Aasta koolitaja Viive Einfeldt on täiskasvanutele tarkust edasi andnud 1993. aastast. Erialalt psühholoogi huvitab esmalt see, mis on seotud inimesega. „Kõige huvitavam üleüldse on inimene,” ütleb ta ise tunnustuse saamise puhul valminud tutvustavas videoklipis.

Viive Einfeldt, aasta õppijatest räägitakse palju ja kõikjal, aasta koolitajat ehk vaid mainitakse korraks. Kas see tähendab, et koolitajad on Eestis alahinnatud?
Viive Einfeldt: Ma küll ei julgeks niimoodi öelda, eriti sel aastal. (Naerab.) Koolitaja saab ju tegelikult tänu ja tähelepanu töö käigus pidevalt oma koolitatavatelt. 

Palun rääkige oma tööst.
Olen hariduselt psühholoog, seepärast koolitan teemadel, mis kuidagimoodi puudutavad inimesi, nagu koostöö, suhted, n-ö elu pehmem pool. Juba 15 aastat käivad Pärnus NLP ehk neurolingvistilise programmeerimise väljaõppekursused, olen treener. Need on mittetulundusühingu Eesti NLP Instituudi pikad kursused, üks kursus kestab kaheksa kuud. Praegu on käsil 25. kursus, lisaks on toimunud  kuus või seitse edasijõudnute, NLP meisterpraktikute kursust. See on pidev tegevus aasta läbi, sellele lisanduvad muud koolitused-kursused, mida on parasjagu jooksvalt vaja läbi viia. Hetkel olen teel Haapsalusse, mul on täna rahvaülikoolis päevane suhtlemismeisterlikkuse kursus.

Mis on NLP? Miks inimesed sellele kursusele tulevad, mida nad teada saavad?
Kui hästi lühidalt rääkida, siis „neuro” viitab närvisüsteemile, meie meelele, „lingvistika” keelele ja „programmeerimine” tähendab siin meie harjumusi ja meie tavapäraseid viise kogemusi saada ning neid läbi elada. Kursuse temaatika on seotud sellega, kuidas teadlikumalt ja oskuslikumalt iseennast juhtida ja teisi mõjutada. Suhtume ajusse kui „riistvarasse”: kuidas anda oma isikliku tarkvara kaudu õigeid programme, et teha asju kasulikul viisil. Otsime võimalusi ja meetodeid, kuidas olla õnnelikum, õnnestuda paremini, juhtida teisi inimesi paremini – kõik algab sellest, et pead ise endaga paremini hakkama saama. On võimalik õppida ümber muutma strateegiat, mis tavaliselt on viinud ebaõnnestumiseni. Õppimine ja oskuste realiseerimine arengus võtab aega ja seepärast on kursused ka pikad. See-eest aga tulemuslikud.

Täiskasvanute ees seismine ei ole mitte niisama mütsiga lööma minek. Üks asi on akadeemilised teadmised, teine asi oskus neid edasi anda. Kus te olete koolitamist õppinud? 
Alustasin efektiivsustreeningutega 1993. aastal, praegu levib see Gordoni perekooli nime all. Sealt edasi õppisin süsteemset pereteraapiat, järgnesid NLP väljaõppe ja suhtlemistreenerite väljaõppe kursused. Niimoodi see asi on liikunud. Suhtlemistreeneri vabariiklik kutsetunnistus (kutse V tase – A. N) lubab täiskasvanuid koolitada  ja NLP treeneriks ka niisama ei saa, peab vastama teatud rahvusvahelistele nõuetele. Seetõttu ma ei ole vajalikuks pidanud veel üht kutset – andragoogi oma – hankida, ma ei arva, et kogu aur peab vilele minema.

On täiskasvanu ja lapse õpetamisel teie jaoks vahet?
Vahe on olemas, ja mina sobin inimesena rohkem täiskasvanutele. Olen laste ees olnud, 1990. aastatel tegime koos kolleeg Ave Eeroga mitmeid aastaid laste loovustreeninguid. Siis lõpuks tekkis väsimus. Olime juba hakanud täiskasvanukoolitusega tegelema ja valik jäigi neile. Ma eelistan täiskasvanuid – tunnen, et mul on neile rohkem anda.

Mis tundeid teis aasta koolitajana tunnustamine tekitas?
Mina ei tähtsustaks seda tunnustatuse poolt üle. Me kõik teeme ju oma tööd. Igaühel on erinevad tööriistad: kes töötab haamriga, kes arvutiga, kes puuriga, kes sõnaga nagu mina. Kõik annavad oma töös parima, kõik vajavad oma töös tunnustust. Iga töö on Eestis oluline, ei saa ühte neist rohkem esile tuua.

Kes teid täna (19. oktoobril – A. N.) Haapsalu rahvaülikooli kuulama tulevad, milline on see seltskond?
Eesti praegune trend on ikka rohkem naised. Aga meie pikaajalistel kursustel käib ka palju mehi ja juba ka noori mehi, mis on lihtsalt suurepärane. Aga jah, niimoodi ringi sõites olen märganud, et ikkagi naised on aktiivsemad, soovivad palju teada saada ja elu edasi arendada, ja siis sekka on kuulajate seas üksikud mehed. Vanust on eesti õppijal ikka 30+.

Olen mitmel korral Venemaal õppimas käinud. Seal on saalid mehi täis, paremal juhul 25 protsenti on naised – absoluutselt teine trend. Ma ei tea, millest see tuleb, kas kultuuritavadest ehk – ei oskagi öelda. Samas, ega üldistada ei saa, mõned inimesed on sõltumata soost alati kõigest huvitatud.

Agne Narusk

*Tsitaat pealkirjas on pärit Viive Einfeldti kui aasta koolitajat tutvustavast videoklipist.