Eesti elukestva õppe lugu

 

Peagi jõuab lõpusirgele neli aastat kestnud täiskasvanuhariduse populariseerimise programm, kuid õppijad, koolitajad ja eestvedajad on jätkuvalt täis tegutsemistahet ning visioonidest uuteks väljakutseteks ei näi puudu tulevat.

Ene Käpp, ETKA Andras juhatuse esimees
Sirje Plaks, programmijuht

ETKA Andrase peamisi tegevusi sel ajal on olnud teavitamine üldhariva elukestva õppe fooni loomiseks ning koolitus- ja arendustegevused täiskasvanute koolitajate professionaalsuse tõstmiseks. Mõned näited tehtust.

Oodatud TÕN
Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) on oma traditsiooniliste tegevustega – tunnustamine, täiskasvanuhariduse foorum ja eelfoorum, õppijate foorum (TÕF) ja maakondlikud tegevused – saanud iga-aastaseks oodatavaks sündmuseks.

Kõige selle ettevalmistamise ja läbiviimise käigus on sõna otseses mõttes punutud üle-eestiline toimiv TÕN-i võrgustik, mille hoidmise ja edasiarendamise on oma õlgadele võtnud vabatahtlikud eestvedajad. Meil on tõeliselt hea meel suurearvulise võrgustiku liikmete üle, kes oma teadmisi, oskusi ja energiat panustades on kujunenud üheks täiskasvanuhariduse valdkonna motiveerivaks ja liikumapanevaks jõuks.  Nii näiteks on koolituskeskuste kõrval saanud teabe vahetult inimesteni viimise tähtsaks lüliks raamatukogud.

Selleks et sõnum, mis läheb laiale avalikkusele, oleks üheselt mõistetav ja jõuaks sihtgruppideni, on peetud arvukalt kokkusaamisi teabepäevade, koolituste ja seminaride vormis ning vajaduse korral kaasatud eksperte ja nõustajaid.

Temaatika meediasse
Täiesti uuenduslik oli täiskasvanute õppimise temaatika kuuldavaks ja nähtavaks tegemine raadio, televisiooni ja trükiajakirjanduse vahendusel. Koostöös ERR-iga valmisid saated Vikerraadio „Huvitaja” programmis, Raadio 4 eetris oli saade „Ainult täiskasvanutele”, ETV-s 53 saatega sari „Tagatargemad” ja 24 videoklippi „Minu õpitee”. Esimest korda nägi ilmavalgust ajakiri „Õpitrepp”, mille üheksa numbrit tutvustasid täiskasvanute õppimise ja õpetamise erinevaid tahke. Rõõmustab hea kontakti saavutamine kohalike lehtedega, neis kajastati täiskasvanute õppimist ligi 600 korda.

Õppija ning koolitaja eduks
Koolitajatel on olnud mitmesugused võimalused enesetäiendamiseks nii kvalifikatsioonikursustel, meistriklassides kui ka sümpoosionitel.  Tagasiside näitab, et kõik see on kaasa aidanud nende omavahelise suhtluse elavnemisele ja ühistunde loomisele. Kutsega koolitajate tsunfti kuulub üle 300 koolitaja. 2012. aastal saab kutset taotleda juba äsjavalminud kaheksaastmelise täiskasvanute koolitaja kutsestandardi alusel. Vastvalminud „Koolitaja käsiraamat” pakub teadmisi ja näpunäiteid koolitusprotsessi igaks olukorraks.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning teiste koostööpartneritega oleme oma tegevustega eelkõige püüdnud otsida vastuseid küsimustele, kuidas koolitusinfo jõuaks eri sihtgruppideni, kuidas ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe edendamisel, kuidas suurendada omavalitsuste huvi inimeste õppimisküsimustes – ikka selleks, et õppimisest välja kasvanud muutused tuleksid kasuks inimeste elukvaliteedile.

Täname kõiki, kes eri viisidel on panustanud täiskasvanuhariduse populariseerimise tegevustesse, ja soovime tahet ning jõudu koostöö jätkamiseks.

Oleme veendunud, et selle nelja aasta jooksul on väga palju üksteiselt õpitud, tegevused on liitnud inimesi ja organisatsioone ning kõigel toimunul on oma kindel roll Eesti elukestva õppe loos ja demokraatia arengus.