OECD avaldas 13. septembril haridusindikaatoriteülevaate, Eesti kohta avaldatud teates tuuakse esile kõrget haridustaset, vahendab haridus- ja teadusministeerium.

Keskhariduse omandanute määr on Eestis 89% (OECD keskmine 73%) ja kõrgharidusega inimeste määr 36% (OECD keskmine 30%). Kõrgeid näitajaid põhjendataksesellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud märkimisväärsed. Aastatel 2000–2008 suurenesid Eesti kulutused üld- ja kutseharidusele enam kui 60%, selles võrdluses oleme teisel kohal ja ületame kaks korda OECD keskmist. Samal ajal on õpilaste arv Eestis vähenenud veerandi võrra, kuid OECD riikides jäänud suhteliselt stabiilseks.

Kasvanud on ka kõrgkoolide kulutused õppija kohta: OECD riikide keskminerahastamine kasvas 14, Eestis 32%. Õpetajate reaalpalgad kasvasid 2005.–2009. aastal pea kõigis OECD liikmesriikides, Eesti õpetajate palk kasvas kõigivõrreldavate riikide seas enim – 46%. Õpetajate töötasu suurus on paljudesriikides seotud kooliastmega – mida kõrgemas kooliastmes õpetaja tunde annab, seda kõrgemat töötasu ta teenib. Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ja Sloveeniaga aga riikide rühma, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.

Siiski on meil õpetajate neto- ja brutopalgad võrreldes ülejäänud OECD riikidegasuhteliselt madalad, nendib ministeerium.

Agne Narusk