Talvist Õpitrepi numbrit on olnud alati hea kokku panna.Siis on ühe sisuka oktoobrinädala eesmärgil Eestimaale tiir peale tehtud ja hulk toredaid inimesi üles leitud. See oktoobrinädal, mida silmas pidasin, on täiskasvanud õppija nädal. Ettevalmistused selleks algavad vähemalt pool aastat varem, kui mitte juba eelmisele nädalala punkti pannes. Siis lõpuks tuleb aeg, kui tunnustatakse õppureid ja õpetajaid. Ettevõtmise teeb huvitavaks asjaolu, et tunnustuse võib saada igaüks meist, ning igal aastal saame tuttavaks uute äärmiselt huvitavate inimestega, kelle olemasolust veel veidi enne teadsid vaid nendeteekaaslased. Aasta õppijate lugusid kuulates tuleb taaskord tõdeda: kõige huvitavama õpikogemuse saab kahtlemata teistelt inimestelt, tühja neist õpikutest. 
Õpikuid päris ära unustada siiski ei maksa isegi sellekiuste, et raha ja aega õppimiseks napib, buss liigubharva ning tööandjalt ei julge küsidagi, kas võiks paarkorda nädalas kooli nimel päevale varem punkti panna.

Just need eestlaste välja toodud põhjused, mis takistavad (edasi)õppimist, jõudsid rahvusvahelisse elukestva õppe teadusuuringusse LLL2010. Mastaapset uuringutjuhtisid eesti teadlased. Kui võrrelda projektis osalenud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa riike, siis just Ida-Euroopas tuuakse õpingutega seotud probleeme-takistusi esile oluliselt rohkem.

Muid teemasid on ajakirjas ka: kes peab ikkagi maksma koolituse eest, mida nõuab tööandja ning milleks kohustab amet, vaagivad asjatundjad; kas lapsevanematele on piisavalt just neile mõeldud koolitust, arutlevad spetsialistid.

Üks küüslauguküünega leivakäär kulub Õpitreppi lugedes ka kindlasti ära, et õppimist takistavaid asjaolusid veelgi juurde ei tuleks.