Läänemaa, Restmar

Restmaris hoitakse alles vanad oskused ja antakse neid edasi

Martna külas tegutsev Restmar on pereettevõte, kus vana mööbli taastamine tähendab ühtaegu nii käelist tööd, loomingut kui ka pidevat õppimist. Rohkem kui kaheksa aasta jooksul on ettevõtte restauraatorite Marek ja Arnold Tammemägi juhendamisel saanud praktilise kogemuse mitmed Haapsalu Kutsehariduskeskuse ning endise Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppijad.

Restmari õppijasõbralikkus ei tähenda aga ainult praktikakohtade pakkumist. Kolme meistriga ettevõttes käib õppimine igapäevase tööga lahutamatult kaasas – koos arutatakse, kuidas üht või teist vana mööblieset kõige paremini taastada, milliseid töövõtteid ja materjale kasutada ning kuidas keerukatele olukordadele lahendusi leida. Iga ese on erinev ja seetõttu pakub iga töö ka uusi teadmisi.

„Restauraatori ametis ongi see ilu, et paljud tellimused on kordumatud ja see nõuab kogu aeg värsket meelt. Nende väljakutsete lahendamiseks toimub töö käigus kogu aeg enese täiendamine,“ ütleb Restmari juht Marek Tammemägi. Tema enda teekond on hea näide sellest, et restauraatori õpe ei lõpe kooli lõpetamisega. Pärast Tallinna Ehituskoolis omandatud restauraatori eriala on ta omandanud puidu konservaatori 6. kutsetaseme ning õppinud Haapsalu Kutsehariduskeskuses puittoodete tehnoloogiat, omandades sel erialal 5. kutsetaseme.

Õppida saab ainult ise tehes

Praktikantide juhendamisel peavad Restmari inimesed oluliseks kannatlikkust ja individuaalset lähenemist. Iga õppija tuleb erinevate teadmiste ja oskustega ning seetõttu toimub väljaõpe samm-sammult ja õppija tempos. Küsimuste küsimist julgustatakse ning eksimist nähakse loomuliku õppimise osana.

Marek Tammemägi sõnul ei pruugi noorel olla enne praktikale tulekut päris õiget ettekujutust, mida restauraatori töö tegelikult tähendab. „Juhendades õppureid praktilise töö käigus, saavad nad alles siis aimu selle töö ilust ja valust – kui palju aega ja kannatlikkust ning ka füüsilist vastupidavust nõuab esemete taastamine-restaureerimine,“ kirjeldab ta. Restaureerimine on tema sõnul nišivaldkond, kus endale leiva teenimine ei ole lihtne, kuid seda väärtuslikum on hoida alles oskusi, mida muidu võib olla ühel hetkel väga raske taastada.

Restmari kogemus näitab, et kuigi vähesed praktikandid on hiljem restauraatorina tööle jäänud, on praktikaperiood andnud noortele võimaluse näha eriala köögipoolt. Sageli jäävad pärast praktika lõppu alles ka head suhted ja sõprus.

Õppimise mõte ulatub töökojast kaugemale

Restmari õppijasõbralikkus ulatub ka ettevõtte uksest väljapoole. Missioonitundest annetas ettevõte enam kui 30 maakoolile abrasiivmaterjale tehnoloogiaõppe tundideks. Samuti avas Restmar 2025. aasta uudishimu päeval oma töökoja lastele ja täiskasvanutele, kes said tutvuda puiduliikide, restaureerimise ja vana mööbli maailmaga. „Iga tark ettevõtja ei tegele vaid saamisega, vaid ka jagamisega,“ võtab Restmari õppijasõbraliku tööandja konkursile esitanud Piret Piiper-Sokolov sedalaadi tegevuse tabavalt kokku.

Tema sõnul on õppimise toetamine aidanud Restmaril kasvada mitte ainult ettevõttena, vaid ka teadmisi ja väärtusi edasi kandva kogukonnaliikmena, kes aitab hoida elus traditsioonilisi oskusi ning innustab inimesi avastama õppimise ja oma kätega loomise rõõmu.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma