Lauri Kutsar: täiskasvanud õppija võtab ebaõnnestumisi raskemalt

Lauri Kutsar hoiab Läänemaal elus hääbuvat kunstivormi – käsitsi treimist. „Olen aastate jooksul omandanud kõige keerulisema puidu lõiketöötlemise viisi, puidutreimise, ja püüan seda kaduvat oskust Eestis elus hoida ja tutvustada,“ selgitab Lauri. Nii haarabki tema kirg treimise vastu kaasa teisigi huvilisi, kes saavad Lauri koolitustel omandada ja arendada oskusi, mida mujal Eestis on raske leida.

Lauri on lõpetanud Tallinna Ülikooli üldtehniliste ainete õpetajana. Õpetamise ja koolitamisega alustas ta umbes seitse aastat tagasi pärast seda, kui seljavalud ei lubanud enam eritellimusmööblit valmistada. Hinnatud meister leidis rakendust Haapsalu Kutsehariduskeskuses puiduvaldkonna kutseõpetajana, õpetades tislereid ja puittoodete tehnolooge. Lisaks teeb ta puidu treimise koolitusi, kus algajad saavad selgeks kapinuppude ja mööblijalgade treimise, edasijõudnud proovivad kätt keerulisemate asjade, näiteks kausside ja vaagnate valmistamisega. Valikus on nii lühikursusi kui ka pikaajalisi programme, kestusega 70 ja 200 akadeemilist tundi. 

Lauri nendib, et täiskasvanud omandavad oskusi kordades aeglasemalt kui noored ning sageli on takistuseks varem omandatud ja kinnistunud väärad töövõtted. Samuti võtavad täiskasvanud ebaõnnestumisi  raskemalt ja nendega suheldes peab olema delikaatsem. „Elik peab olema kannatlik, rahulik ja esile tooma positiivset,“ toob ta välja.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse koolitusjuht Kaja Loorens kinnitab, et kuna Lauri on ise kirglik treija, siis ta jagab oma teadmisi ja kogemusi samuti innustaval moel, mis omakorda innustab õppijaid püüdlema samaväärse meisterlikkuse poole. „Mitmed Lauri käe all õppijad on varem või hiljem uuesti tema koolitusele tulnud, et liikuda järgmisele tasemele. Nende hulgas on olnud ka inimesi, kes hiljem plaanivad omakorda treimist järgmistele inimestele edasi õpetada. Seega ta ei loo ainult oskajaid treijaid, vaid potentsiaalseid tulevasi koolitajaid, kes tagavad traditsiooni ja teadmiste püsimise ka edaspidi,“ rõhutab Kaja.

Tema arvates on Lauri peamine ja kõige märkimisväärsem panus puidu treimise kui käsitööoskuse aktiivne edasiandmine. „Ajal, mil masstootmine ja digitaalsed oskused domineerivad, on käsitsi treimine muutumas kaduvaks kunstivormiks,“ nendib Kaja.

Küsimustele vastab Lauri Kutsar.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?

Koolitades on olnud aega õpilaste ebaõnnestumisi analüüsida ja seeläbi mõista enda jaoks ilmselgeid asju. Lisandunud on ka imelikke oskusi, näiteks olen töövõtete õpetamiseks ära õppinud ühe käega (vasakuga, ise olen paremakäeline) treimise. Lisaks on palju inspiratsiooni andnud võimalused end välismaal ala parimate juures proovile panna.

Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!

Kui pärast pikka, vahel päevade ja nädalate pikkust pusimist õpilane lõpuks ilusa asja valmis saab ja selle üle siirast, mitteostetavat rõõmu tunneb.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.

1. Keelteoskus.
2. Pidev soov midagi juurde õppida ja paremaks saada.
3. Arusaam, et nutindus, arvutid ja AI ei kaalu üles aastakümnete, -sadade ja -tuhandete jooksul kogunenud erialaseid teadmisi ja oskusi.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma