Läänemaa, Kogukonna tugi lõimumisel ja kohanemisel Haapsalus

Kogukond aitab nii keelt õppida kui ka kohalikku kultuuri mõista

Esmapilgul võib tunduda uskumatu, et alla 10 000 elanikuga Haapsalus elab enam kui 30 riigi kodakondseid. Selleks, et aidata neil enam kui tuhatkonnal inimesel siinse eluga paremini koduneda, eesti keelt õppida ja leida oma koht kogukonnas, liitus Haapsalu linnavalitsus Eesti Linnade ja Valdade Liidu kolmeaastase projektiga, mis keskendub eri rahvustest inimeste kohanemise toetamisele ja keeleõppele.

Alates 2024. aasta lõpust on huvilised saanud eesti keelt õppida, osaleda kultuuri- ja kogukonnaüritustel ning kaasa lüüa liikumise-, tervise- ja kokkamisaktsioonides. Kokku osaleb projektis 18 rahvusest inimesi. Kõige rohkem on nende seas ukrainlasi, aga leidub ka kaugemate maailmanurkade esindajaid, kellest püsivamalt osaleb Mehhiko, India, Türgi, Hispaania, Kreeka ja Ameerika Ühendriikide kodanikke.

Eesti keel suhu!

Maailma ühe ilusaima, aga ka parajalt raske keele – eesti keele – õppimiseks alustas Haapsalu Rahvaülikoolis 88 inimest, kellest mullu detsembris lõpetas kursuse 58. „Õppijate seas olid ukraina, mehhiko, india, hollandi, kanada, türgi ja leedu rahvusest inimesed. Nad omandasid lisaks praktilise keele algtasemel kasutamise oskuse veel ka õpiharjumuse ja õpimotivatsiooni,“ rõhutas Haapsalu linnavalitsuse kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas.

Kesklinnas asuvast Cafe Miciost sai aga lõimumiskohvik, kus kolmapäeviti toimusid suhtlustunnid algajatele ja reedeti vestlusringid juba natuke oskajatele. „Seadsime eesmärgi, et grupi suurus on 8–12 inimest, et suhtlemine ja vestlused oleksid tulemuslikud. Töötubade formaadis eesti keele ja kultuuriga tutvumine laienes edasi seltsimajadesse ja jätkub senini,“ lisab Maire.

Saame tuttavaks!

Nii keeleõppes kui ka lõimumisel on oluline kohalike kogukondade kaasamine, sest lõimumine saab edukas olla vaid siis, kui kohalikud elanikud on avatud ja valmis vastu võtma teise kultuuriruumi kuuluvaid inimesi. Maire loeb parimaks saavutuseks seda, et paljud sihtgrupi liikmed on kaasatud nii õppijatena kui ka õpetajatena. „Eesti keele õppimise ja praktiseerimise juhendajad olid ise sihtgrupi liikmed, kes Eestisse elama asudes on hästi omandanud eesti keele ning on teistele suureks julgustuseks ja motivaatoriks eesti keele õppimisel,“ toob ta välja.

Ära ei unustatud ka võõramaalaste vajadust hoida alles oma traditsioone. „Aitasime korraldada erinevaid kultuure tutvustavaid sündmusi, mis aitavad säilitada oma kultuuri ja rahvuslikku eripära ning tutvustada oma kultuuripärandit teistele. Oleme veendunud, et kui hoiame ja väärtustame eesti kogukondade ning teiste rahvaste kultuuride mitmekesisust, saame osa ja rikastume Haapsalus peituvast kultuuririkkusest,“ kinnitab Maire.

Elumuutev projekt

Tallinna Ülikooli külalisõppejõud ja õpetamisoskuste konsultant Cynne Põldäär kinnitab, et projekti tulemusena on Haapsalus kujunenud toimiv lõimumist ja kohanemist toetav õpikeskkond, mis ühendab eesti keele õppe, kultuuridevahelise õppimise, kogukondliku osaluse ja vastastikuse toe.

Tema sõnul on osalejad arendanud oma keeleoskust, saanud uusi teadmisi Eesti ühiskonnast ja teineteise kultuurilise tausta kohta ning loonud kontakte kohalike elanike ja teiste rahvuste esindajatega. Mitmed osalejad on kasvanud aktiivseteks kogukonnaliikmeteks ning tegevuste algatajateks ja läbiviijateks. Kuid on veel midagi tähtsat! „Paljude osalejate jaoks on osalemine elumuutev, sest ilma kogukonnata on keeruline kohaneda ja paikseks jääda,“ viitab Cynne, et toetava üleaedse või uue sõbrata kipub ka parima keeleoskusega inimene uues kodukohas võõraks jääma.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma