Läänemaa, Janar Säkk
Janar Säkk: tunnen heameelt, kui saan inimese muutumises osaline olla
Janar Säkk on koolitaja, kelle tegevus aitab tuua tervise, liikumise ja toitumise teemad õppijatele lähemale praktilisel ja elulisel viisil. Janarit rõõmustab, kui koolituse tulemusena on inimene muutnud oma harjumusi – näiteks toitumist või liikumist – ja see on avaldanud mõju tema elule, tervisele või saavutustele.
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi eriala lõpetanud Janar on nüüd oma kunagises koolis õppejõud. Lisaks on Janaril ettevõte, kus ta tegutseb personaal- ja rühmatreeneri, toitumisnõustaja ning koolitajana. Veel tegeleb Janar tervisevaldkonna digipädevuste arendamisega. Ta on koolitanud inimesi kasutama elektroonilisi toidupäevikuid, aktiivsusjälgijaid ja teisi digilahendusi, mis aitavad oma harjumusi paremini märgata, analüüsida ja kujundada.
Janari koolitajatee sai alguse juhuslikult. Ta meenutab, et kunagi palgatööl olles valiti teda üht koolitust läbi viima, millele eelnes põhjalik väljaõpe. Koolitus sai head tagasisidet nii sisu kui ka koolitajate poolest ja seetõttu tundis Janar, et see sobib talle. „Alguses oli pinget, loomulikult, aga peagi hakkasin protsessi nautima – see oli huvitav. Nüüd tean, et koolitamine on kindlasti minu jaoks – otsin pidevalt võimalusi koolitada, olen ise koolitusi loonud ja läbi viinud ning arendan end pidevalt nii tervisevaldkonnas kui ka koolitaja kompetentside osas,“ selgitab Janar.
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži täienduskoolitus- ja arendusspetsialist Tiina Alasoo sõnab, et Janari koolitustegevus ei piirdu üksnes teadmiste edasiandmisega, vaid keskendub sellele, kuidas inimesed saaksid õpitut oma igapäevaelus rakendada. „Janari tugevus on oskus käsitleda tervise, liikumise ja toitumise teemasid kaasaegselt, arusaadavalt ja kaasahaaravalt,“ kiidab Tiina.
Selleks, et täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel võimalikult hästi toetada, uurib Janar enne koolitust organisatsiooni tausta ning koolituse ja õppijate eesmärke ja vajadusi. Sama oluline on sideme loomine osalejatega – kui jääda kaugeks ja sidet ei teki, kaob usaldus või seda ei tekigi ning keskendumine jääb kesisemaks. „Tänu kogemustele ja valdkonnas praktiseerimisele saan tuua näiteid elust enesest, tänu haridusteele ka välisriikide kogemusi,“ lisab Janar.
„Võimalusel üritan teooria alati siduda praktikaga: toitumises näiteks toiduvalmistamine või oma tegevuste jälgimine ja analüüsimine, liikumises reaalsed tegevused, lisaks erinevad ülesanded. Õnneks on minu koolitatavas vallas seda üpris lihtne teha. Igal juhul saan väga tihti koolitust jooksvalt kohandada ja aidata õppijatel jõuda just nende jaoks oluliste eesmärkideni,“ rõõmustab Janar.
Küsimustele vastab Janar Säkk.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on teinud mind inimesena avatumaks. Eriti toitumise teemal kohtan tihti äärmuslikke arvamusi – inimestel on tugevad harjumused, mõttemustrid ja veendumused, mida on raske muuta. See on õpetanud mind rahulikuks jääma.
Kui koolitusel tuleb küsimusi, millele kohe vastata ei oska, uurin need pärast alati läbi – otsin teadusartikleid ja täiendan teadmisi. Samuti mõtlen pidevalt, milliste meetoditega õpikogemust parandada. Kogu see protsess on minu jaoks pidev õppimine.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Neid hetki on mitmeid ja need on tulnud enamasti kahel viisil. Esimene on siis, kui näen, et koolituse tulemusena on inimene päriselt muutnud oma harjumusi või tegevusi – näiteks toitumist või liikumist – ja see on avaldanud mõju tema elule, tervisele või saavutustele. Selliseid muutusi ei näe alati kohe, aga kui neist hiljem kuulen, tunnen suurt heameelt, et sain selles osaline olla.
Teine on otsene tagasiside. Kui postkasti tuleb osaleja vahetu tänukiri või kui keegi ütleb koolitusel otse, et jätka kindlasti seda, mida teed, sest see paistab olevat mu kirg – need on hetked, mis jäävad meelde pikaks ajaks ning annavad jõudu ja motivatsiooni veelgi enam panustada. Mõnikord toovad need isegi pisara silma, sest tunnen, et olen õiges kohas ja teen õiget asja.
Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Esiteks kohanemisoskus. Uued tehnoloogiad, teadmised ja olukorrad tulevad peale kiiremini, kui jõuame nendega harjuda. Kes klammerdub vana külge või kardab muutusi, jääb kergesti hätta. Seetõttu on oluline osata end paindlikult uute oludega kohandada ja julgeda proovida, isegi kui kõik pole veel selge.
Teiseks avatus. Sellega olen pidanud ise ka palju vaeva nägema. Uutele teadmistele, ideedele ja erinevatele vaatenurkadele avatud olemine aitab näha võimalusi seal, kus muidu jääks kinni vanadesse veendumustesse või harjumustesse. See tähendab ka valmisolekut kuulata teistsuguseid arvamusi ja neist õppida, mitte kaitsta oma senist arusaama iga hinna eest.
Kolmandaks erinevad õppimisoskused. Tuleviku maailmas ei piisa ainult ühest õppimisviisist – vaja on osata õppida nii iseseisvalt kui koos teistega, katsetades, eksides ja praktikas rakendades. Kes oskab ise oma õppimist juhtida ja leida uusi viise teadmiste ja oskuste omandamiseks, tuleb muutustega paremini toime.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
