Lääne-Virumaa
Airi Mitendorf: koolitusel tekkivaid tähelepanekuid ei leia ühestki käsiraamatust!
Airi Mitendorfi jaoks tähendab koolitajaks olemine palju enamat kui teadmiste edasiandmist. „Minu ülesanne on luua ruum, kus inimene saab oma seniseid mõttemustreid ja tööviise ümber mõtestada ning julgeb küsida, katsetada ja eksida. Sageli tekivad koolitusruumis tähelepanekud, mida ei leia ühestki uuringust ega käsiraamatust,“ kinnitab ta.
Airi koolitab kolmes valdkonnas: tehisintellektikirjaoskus organisatsioonidele, lähisuhtevägivalla ennetamine tööandjatele ning võrgustikutöö tundlikel teemadel, näiteks inimkaubanduseohvritega töötavate spetsialistide töös. Lisaks on ta neis valdkondades koostanud e-kursusi.
Koolitustel osalejad on tagasisides kõige rohkem välja toonud kahte asja: praktilisuse ja julguse kasvu. „Nii praktiliselt ja lihtsalt pole mitte keegi suutnud seda ära seletada, juba koolituse käigus lahendasin mitu päriselu ülesannet,“ kirjutas üks osaleja. „Airi koolitus paistis silma just rakendatavusega ja oli kõige lähemal meie töötajate igapäevastele väljakutsetele,“ lisas teine.
Airi ise ütleb, et on täiskasvanute koolitajaks kujunenud sotsiaaltööõpingute, suhtlemistreeneri-koolitaja ja psühhodraama grupijuhi väljaõppe, teadustöö, pideva enesearengu ning ülikoolis õpetamise kaudu.
Magistritöö kirjutamine tõi talle sügavama arusaamise, et teadmisi ja tähendusi luuakse sotsiaalsete suhete käigus. „See pani olulise aluse minu tegevusele koolitajana. Vahetult pärast seda läbisin SELF II erakoolis suhtlemistreeneri-koolitaja väljaõppe ja Moreno Keskuses psühhodraama grupijuhi väljaõppe. Need tõid kaasa nihkeid minu mõtlemises, võimaldasid mul mõista koolitajaks olemise ja gruppide juhtimise tähendust ning süvendasid minu soovi pühenduda teiste arendamisele,“ sõnab üle 20-aastase koolitajakogemusega Airi.
Koolitajaks olemine tähendabki tema jaoks palju enamat kui teadmiste edasiandmist. „Minu ülesanne on luua ruum, kus inimene saab oma seniseid mõttemustreid ja tööviise ümber mõtestada ning julgeb küsida, katsetada ja eksida.“
Airi selgitab, et tema koolitajakäekiri pärineb peamiselt Henn Mikkini rajatud suhtlemistreeningu koolkonnast ja Jacob Moreno psühhodraama koolkonnast. „Henn Mikkini traditsiooni tuum on protsesside teadlik juhtimine. Nii ma peamiselt töötangi ja jälgin koolitustel korraga kolme tasandit: millises seisundis õppija parasjagu on ja mis viib ta kaitseseisundisse; mida teeb grupp, kes on aktiivsem ja kes jääb tagaplaanile; kas õppimine päriselt toimub. Jacob Moreno koolkonnast on minu tööriistakasti jõudnud spontaansuse ja loovuse mõisted, tegevuslikud meetodid ning teadmine, et koolitaja töö on luua ruum, mis teeb kogemuse ja õppimise võimalikuks. See annab mulle koolitajana teatava kindlustunde: saan suunata inimesi uute, ka keerukate teadmistega silmitsi seisma,“ mainib Airi.
Ühtlasi püüab ta märgata seda, mis jääb küsimuste taha. Airi põhjendab, et vahel ei takista inimest teadmiste puudumine, vaid kartus eksida või ebakindlus, kuid muutused tekivad kogemisest. Seetõttu kujundab ta koolituse nii, et õppija saaks kogeda: ma saan sellest aru, ma oskan alustada ja ma suudan edasi õppida.
Küsimustele vastab Airi Mitendorf.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on mind läbi elu inspireerinud. Minu arvates avaldub just koolitaja rollis minu tegelik olemus. Mulle meenub Sandra Sillamaa ütlus, et tal kulub pärast kontserti mitu päeva, et end maha laadida. Mul on koolituste järel samamoodi.
Koolitamine sunnib mind pidevalt õppima. Ma ei saa õpetada ainult seda, mida teadsin aasta tagasi. Pean pidevalt uusi võimalusi katsetama, eristama sisulisi arenguid mööduvast tähelepanust ning mõtlema, mida need muutused tähendavad inimeste ja organisatsioonide tegelikus töös.
Koolitamine arendab ka minu võimet keerulisi teemasid selgelt sõnastada. Kui ma ei suuda midagi lihtsas ja arusaadavas keeles selgitada, ei ole ma tõenäoliselt ise veel teema tuumani jõudnud. Osalejate küsimused aitavad mul märgata kohti, mida olen ise pidanud liiga enesestmõistetavaks. Väga palju õpin ka koolitatavatelt inimestelt ja organisatsioonidelt. Koolitusruumis tekivad sageli tähelepanekud, mida ei leia ühestki uuringust ega käsiraamatust. Need kohtumised aitavad mul olla parem koolitaja.
Koolitamine õpetab mulle pidevalt ka kohalolu. Ükski grupp ei ole eelmisega ühesugune ning hea koolitus sünnib alati osaliselt selles hetkes, nende inimestega ja nende vajadustest lähtudes.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö?
Mulle meeldivad hetked, mil osalejad hakkavad omavahel mõtteid edasi arendama ja koolitusel käsitletu hakkab elama. Siis saan aru, et ruumis on tekkinud ühine õppimine. Inimesed jagavad kogemusi ja näevad võimalusi, mille peale nad üksinda ei oleks tulnud. Mulle meeldib ka see, kui vastus eriarvamustele tuleb osalejatelt endilt.
Tihti luuakse pärast koolitust vestlusring, kus jagatakse kogemusi ja lugemissoovitusi. Samuti on tähenduslik, kui saan pärast koolitust tänukirju; kui keegi meenutab, et lähisuhtevägivalla koolitusel õpitu aitas tal mõne aja pärast reaalse vägivallajuhtumiga kokku puutudes abiks olla; või kui õpilased tulevad mulle tänaval juurde ja ütlevad, et minu mõtted aitasid neid just õigel hetkel edasi.
Neil hetkedel mõtlen tõesti, et mul on väga vahva töö.
Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Kompetentside, sh koolitaja kompetentside nimetamisel ei saa kuidagi mööda minna tõsiasjast, et elame AI-ajastul. Seega on olulised AI-kirjaoskus ja kriitiline hindamine, iseseisev tegutsemine ja protsessijuhtimine ning suhtlemis- ja koostööoskus hübriidkeskkonnas.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
