Koosloomepäevadest püsiva koostööni
Ade Sepp, Kuressaare Ametikooli koolitusjuht
Erinevate kutsekoolide täiendkoolituse osakondade esindajad on juba teist aastat osalenud koosloomepäevadel, mille fookuses on olnud koolitaja kompetentside hindamise põhimõtted kutseõppeasutuses. Teema olulisus tuleneb nii õppe kvaliteedi tagamise vajadusest kui ka täiskasvanute koolituse kvaliteedi alustes sätestatud nõudest kirjeldada selged põhimõtted koolitajate pädevuste hindamiseks.
Esimene koosloomepäev andis mõistmise, et tegemist ei ole üksikürituse, vaid valdkonnaga, kus on vaja järjepidevat ja koolidevahelist koostööd. Nii kujunes välja koostöögrupp, mille eestvedaja on Ade Sepp Kuressaare Ametikoolist. Aasta jooksul on kohtutud kolmel korral silmast silma ning kolmel korral veebi vahendusel.
Ühised arutelud ja paremad praktikad
Pärast esimest koosloomepäeva kohtuti 2025. aasta jaanuaris Tallinna Majanduskoolis, kus keskenduti infosüsteemi Juhan kasutamisele ning jagati koolide parimaid praktikaid. Märtsis toimunud veebikohtumisel arutati täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) uuendusi ning mikrokvalifikatsioonide rakendamise võimalusi.
Mais kohtuti Kuressaares, kus astuti oluline praktiline samm: koostati koolitajatele suunatud ühine koolitusprogramm. Valmis koolitus „Praktilised oskused täiskasvanute koolitajale“, mahuga 22 tundi (16 tundi veebis ja 6 tundi iseseisvat tööd). Koolituse teemad hõlmasid aktiivõppemeetodeid, digi- ja tehisintellekti tööriistade kasutamist koolitajatöös, koolitaja enesehoidu ja läbipõlemise ennetamist ning grupiprotsesside juhtimist.
2025. aasta sügistalvel toimus kaks koolitustsüklit, millest mõlemast võttis osa üle 30 kutseõppeasutuse koolitaja. Koolitus andis osalejatele nii praktilisi tööriistu kui ka võimaluse reflekteerida oma rolli ja arenguvajadusi.
Ühine arusaam koolitaja pädevuste hindamisest
Teisel koosloomepäeval 2025. aasta septembris keskenduti küsimusele, kuidas kujundada ühtne ja arengut toetav koolitaja pädevuste hindamise mudel. Eesmärk oli liikuda kontrollivast hindamisest struktuuri poole, mis toetab nii koolitaja professionaalset arengut kui ka kooli kvaliteedikultuuri.
Aruteludes otsiti vastuseid mitmele kesksele küsimusele: millised koolitaja pädevused on täiskasvanute õppimise kvaliteedi seisukohalt kõige olulisemad, kuidas siduda olemasolevad praktikad – nagu sisehindamine, kolleegide tagasiside ja õppijate hinnangud – ühtseks tervikuks ning kuidas tagada hindamise läbipaistvus ja usaldusväärsus kooskõlas TäKS-ist tulenevate nõuetega.
Enesehindamise ankeedist järgmiste sammudeni
2025. aasta oktoobris toimunud veebikohtumisel töötati koos välja koolitaja enesehindamise ankeet, mida kutseõppeasutused said koolitajatele täitmiseks anda ja sel moel tagasisidet koguda. Novembris kohtuti Pärnus, kus tutvuti Pärnumaa Kutsehariduskeskusega ning analüüsiti põhjalikumalt ankeedi sisu ja ülesehitust. Tagasiside kokkuvõtteid käsitleti 16. detsembril toimunud veebikohtumisel.
Koolitaja enesehindamise ankeeti tutvustati ka Haridus- ja Teadusministeeriumi seminaril koolitusjuhtidele, mis näitab, et koosloomes valminud lahendustel on laiem kõlapind kogu täiskasvanuhariduse valdkonnas.
Kuigi mitmed olulised sammud on juba tehtud, on õhus erinevad küsimused: milliseks kujuneb lõplik koolitaja pädevuste hindamise mudel, kuidas toimub kokkuvõttev hindamine ning kas tulevikus võiks tekkida koolide ülene infosüsteem hinnatud koolitajate kohta.
Pilk tulevikku
Koostöö jätkub. Järgmise sammuna on plaanis välja töötada alustava koolitaja sisseelamisprogramm, mis hõlmaks õppevideoid, praktilist tööriistakasti, koolitusprogrammi ning mentorlust. Eesmärk on toetada uusi koolitajaid süsteemselt ja ühtsete kvaliteedipõhimõtete alusel.
Koostöös osalevad Tallinna Majanduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Räpina Aianduskooli, Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Raplamaa Rakendusliku Kolledži, Tallinna Teeninduskooli ning Tallinna Ülikooli ja Innowise’i esindajad.
Ühine siht on tugevdada täienduskoolituse kvaliteeti ning kujundada täiskasvanuhariduses uus, koostööl põhinev kvaliteedikultuur.