Erivajadustega täiskasvanud õppija

Üldised põhimõtted

• Erivajadustega õppija on eelkõige õppija.
• Õppija on koolitaja olulisim infoallikas kohanduste vajaduse täpsustamisel.
• Pole olemas kaht samasugust juhtumit – erivajadus ja puude ulatus ei pruugi välja paista.
• Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine võtab tavaliselt rohkem aega.
• Füüsilise keskkonna kohandamine maksab, hoiakute muutmine on vaid tahte ja informatsiooni küsimus.
• “Sildistamine” ja vale keelekasutus võivad olla solvavad.
• Saatja on õppija assistent, mitte vastupidi.
• Koolituse kohandamine erivajadustega õppijale muudab koolitusel õppimise ladusamaks kõigile õppijatele.

Koolitusele ligipääsetavus

• Infrastruktuur
• Informatsioon
• Suhtlemine ja suhtumine

Kasulikud küsimused koolitust kavandades

• Kas koolitusruum on füüsiliselt ligipääsetav?
• Kas koolituskutse on ligipääsetav?
• Kas koolituskutsest on aru saada, et olete valmis koolitust kohandama erivajadustega õppijatele?
• Kas koolituskutse jõuab erivajadustega õppijateni?
• Kas registreerimisvormil saab õppija teada anda oma erivajadustest ja abivahenditest?
• Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab grupi suurust ja koolituse tempot?
• Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse metoodikat?
• Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse ajakava?
• Kas ja millisel kujul on vaja saata õppijatele ja/või viipekeele tõlgile materjale ette?

Kasulikud küsimused koolituse ajal

• Kas suulist infot on vaja dubleerida kirjalikuga või vastupidi?
• Kas on vaja teisendada kirjalikke materjale lihtsamasse keelde?
• Kas koolitusel on vaja arvestada õppija(te) abivahenditega?
• Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse ajakava?

Kasulikud küsimused koolituse lõpus

• Kas on vaja kohandada hindamismeetodeid?
• Kas tagasisideankeet on ligipääsetav?
• Kas tunnistus on ligipääsetav?
• Mida me õppisime erivajadustega õppija(te) kaasamisest?

Kasulikud viited

• Ekspertnõu, koolitused ja ligipääsetavad koolitusruumid: Eesti Puuetega Inimeste Koda, www.epikoda.ee
• Ligipääsetava veebi nõuded: www.epikoda.ee/avaleht/juurdepaasetavus
• Viipekeele tõlgid: Viipekeeletõlkide OÜ, www.viipekeeletolgid.ee
• Silmusvõimendi koolitusruumidesse ja kirjutustõlgid: Eesti Vaegkuuljate Liit, www.vaegkuuljad.ee
• Punktkirjas trükkimine: Eesti Pimedate Raamatukogu, https://www.rara.ee/pimedate-raamatukogu/

Allikas: Puuetega Inimeste Koda

Liikumispuudega õppija kaasamisel

• On sobilik kasutada sõnu “liikumispuudega”, “liikumistakistusega”, “ratastooli kasutaja”, “liikumisabivahendi kasutaja”, “käima” ja “jooksma”.
• Ära kasuta väljendeid “ratastooli aheldatud”, “ratastooli vangistatud”, “halvatud”, “jalutu”, “invaliid”, “haige”.
• Ära hoia vastava palveta kinni õppija abivahendist ega hakka seda liigutama.

Liikumispuudega õppija koolitusele registreerumise abiküsimused

• Kas ja millist abivahendit õppija kasutab?
• Kas ja millist abi õppija vajab?
• Kas õppija saabub saatjaga või üksi?
• Kas õppija tuleb toime treppidel?
• Mida oleks veel vaja teada?

Suheldes kuulmislangusega inimesega, nii vaegkuulja kui ka kurdiga

• Vaata talle otsa.
• Räägi aeglasemalt ja selgelt, vajadusel mitu korda.
• Hääletoon võib olla natuke kõvem, aga karjuda pole vaja.
• Kontrolli, kas kaasvestleja sai sinust aru (“Saan aru!” ei pruugi veel tähendada, et ta ka tegelikult aru sai).
• Ära pelga talle vihjata, et ta räägib liiga kõvasti (teeb ebamääraseid häälitsusi) või liiga vaikselt.
• Kuulmispuudega inimesega ei saa rääkida hämaras ruumis.
• Kirjuta oma sõnum paberile, mobiili- või arvutiekraanile.

Külliki Pode