Elukestev õpe loob tervishoius konkurentsieelise

Aastal 2024 pälvis Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) tunnustuse „Läänemaa õppijasõbralik tööandja“. See tunnustus peegeldab, et inimeste arengusse ja õppimisse panustamist märgatakse ning väärtustatakse kõrgelt. Uurisime, milline roll on HNRK-s õppimisel ja kuidas sellesse ettevõttes panustatakse. 

Õppiv ja arenev töötaja on enesekindlam  

Ühelt poolt tähendab elukestev õpe töötajate pidevat erialast enesetäiendamist ja uute teadmiste omandamist. Samas on inimene tervik ning sama oluline on ka pidev areng nendes valdkondades, mis pakuvad isiklikku huvi, inspireerivad ja toovad värskeid mõtteid. HNRK-s moodustas 2025. aastal koolituste osa tervelt 2,9% tööjõukuludest. 

„Mina olen alati arvanud, et kui organisatsioonis saavad kokku eri valdkondade haridusega inimesed, siis nende eriilmeliste teadmistega tugevdavad nad töökeskkonda ja -protsesse. Näiteks inimene, kellel on nii õe kui ka sotsiaaltöötaja haridus, omab palju laialdasemat ülevaadet erinevatest tahkudest taastusravis- ja rehabilitatsiooniprotsessides ning ta annab seda vaadet edasi ka oma kolleegidele,“ räägib elukestva õppe tähtsusest HNRK õendusjuht Aina Tõnutare. Aina lisab, et inimestel peab laskma õppida ning õppivad inimesed on sageli ka tööalaselt avatumad uuendustele, sest nad on harjunud kohanema uutes oludes, valmis omandama uusi teadmisi ja oskusi. 

„Aeg liigub edasi, meditsiinivaldkonnas kehtivad nõuded ja ootused muutuvad pidevalt. Kuigi tervishoid on muutustele vähem aldis kui mõni muu valdkond, siis konkurentsieelis tekibki sel hetkel, kui sul on inimesi, kellel on eriilmelisi teadmisi, mis omavahel ristuvad,“ selgitab elukestva õppe mõtet HNRK juhatuse esimees Mari-Liis Ööpik-Loks. 

Meditsiinis on erialaste oskuste omandamisele kindlad nõuded 

Õed, arstid ja füsioterapeudid peavad igal aastal läbima 60 tundi erialast täiendõpet, et säilitada kutsepädevus. See teeb viis tundi kuus ja kuigi on sätestatud, et fookus on erialasel õppel, võib osa nendest koolitustest olla ka laiema spektriga.  

Õendusjuht Aina sõnul on näiteks õdede puhul suur pluss ja ajaline võit see, kui koolitusi saab läbida veebi teel, kuid paljudel juhtudel tuleb siiski sõita Haapsalust kaugemale. „Mida spetsiifilisem on valdkond, seda raskem on Eestis leida asjakohaseid koolitusi. „Näiteks töötades taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonnas patsientidega, kellel on seljaajukahjustus, leiab füsioterapeut praktilised koolitused  ja teemakohased konverentsid sageli mõnes välisriigis,“ selgitab Mari-Liis ja lisab, et seda võimalust kasutatakse palju. 

Küll aga ei saa taastusravihaigla juhi sõnul piirduda ainult erialakoolitustega, sest tänapäeval on pea sama tähtis olla digipädev. „On oluline, et inimesed tunneksid end tehnoloogiaga seotud küsimustes kindlalt ning neil oleks julgus teha mitmesuguseid digitoiminguid. Sama tähtis on tänapäeva ühiskonnas osata toime tulla ohtudega, mis meid erinevates digikanalites varitsevad, eriti siis, kui tehakse tööd tundlike terviseandmetega. Sellekohased koolitused on HNRK-s regulaarsed ja saanud n-ö baasteadmiseks,“ selgitab juhatuse esimees. 

Tähtis on ka isiklik areng ja silmaringi laiendavad uued teadmised 

Lisaks erialastele koolitustele pakub Haapsalus asuv taastusravihaigla oma inimestele võimalust osaleda ka huviõppe koolitustel. Näiteks oli hiljaaegu kõigil võimalus osaleda toidulisandite ja nende tarvitamise teemalisel koolitusel. Ravimifirmad käivad tihtipeale tervishoiuasutustes tutvustamas käsimüügiravimeid või tulevad abivahendite müügiga tegelevad ettevõtted rääkima toodetest, mis aitavad toime tulla mitmesuguste tervisemuredega. Sellised infotunnid on kasulikud nii erialaselt kui ka isiklikul tasandil. 

Samuti toetab HNRK keeleõpet ja hoolitseb töötajate vaimse tervise toetamise eest. Aastas toimub mitmeid vaimse tervise alaseid koolitusi, millest on kõigil haigla töötajatel võimalus osa saada. Regulaarselt teeb tööalast nõustamist ehk supervisiooni majaväline pikaajaline koostööpartner. 

Iga kuu toimuvad ühisüritused, mis pakuvad võimalust omandada laiemaid teadmisi elust ja uutest paikadest meie ümber. „Näiteks õppisime ühe ühisürituse raames linnuvaatlusretkel koos ornitoloogiga tundma linde meie elukeskkonnas. Oleme käinud suitsukala valmistamise töötoas ja õppinud peeneid siidisallile maalimise tehnikaid. Detsembris viivad meie tegevusterapeudid läbi jõulupärja meisterdamise töötoa,“ räägib ühistest ettevõtmisest HNRK personalijuht Marge Jõgisaar. „See on miski, mis ei ole paljudes ettevõtetes tavapärane ning mis on tööle asuvatele inimestele väärtuspakkumist tutvustades alati positiivne üllatus,” lisab Marge. 

Iga töötaja arengusoov ja -vajadus saab kord aastas kaardistatud 

Igal aastal peetakse töötajatega koostöövestlusi, mille üks osa on kaardistada inimeste tahe õppida ja areneda. Üheskoos otsese juhiga tehakse plaane koolitustel osalemiseks. „Võtame arvesse, mille vastu meie inimesed huvi tunnevad ja millistest koolitustest soovivad osa saada. Kõigil on võimalus kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Võimalusel kutsume populaarsemad koolitajad meile siia Haapsallu loenguid pidama,“ selgitab HNRK juhatuse esimees. 

Baltikumi suurim taastusravihaigla  kannab olulist rolli uue põlvkonna väljaõppes 

HNRK on praktikabaasiks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Haapsalu Kutsehariduskeskusele ja teistele partneritele, sh välisriikide õppeasutustele. „Kuigi oleme Eesti mõistes suur füsioterapeutide praktikabaas, siis HNRK-s on võimalik sooritada praktikat ka teistel tervishoiu valdkonna erialadel. 2025. aastal käis HNRK-s kogemusi omandamas 124 praktikanti ja töövarju, sh neist 14 olid välistudengid viiest erinevast riigist,” kirjeldab juhatuse esimees. 

Õppesse panustamine ei ole tööandjale ainult kulu 

„Töötajate koolitamisest on tööandjal palju võita ja see ei ole kindlasti ainult kulu,“ toob HNRK juhatuse esimees Mari-Liis Ööpik-Loks välja. Maailm on pidevalt muutumises ja inimene, kes käib uuendustega kaasas, on lõppkokkuvõttes ka oma tööülesandeid täites enesekindlam, julgem ja teadlikum. 

Vananevas ühiskonnas muutuvad iga töö ja sellega seotud protsessid aina mõtestatumaks, sest tööjõuressurss on piiratud. Seega peame mõtlema sellele, kuidas saame toetada nende inimeste jõukohast töötamist, kes peavad tööturul püsima kauem, kui praegu pensionile jäävad inimesed. Samuti tuleb kohaneda uue generatsiooni ootustega töötegemisele. Kindel on see, et uus generatsioon tahab olla veelgi paindlikum oma töö- ja eraelu planeerides. Tööandjana õppimisse panustamise tähtsus kasvab aja jooksul ning on oluline osa tööandja väärtuspakkumisest. 

Aitäh, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Mari-Liis Ööpik-Loks ja kommunikatsioonijuht Sylvia Kandla! 

Tööandjate kogemusi elukestva õppe toetamisel tutvustame Erasmus+ projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava” raames.