Jõgevamaa, Ulvi Naisteühenduse kogukonna kriisikoolitus

Koos valmis kriisideks

Mis saab siis, kui kaob pikemaks ajaks elekter, katkeb side või juhtub mõni muu õnnetus? Mustvee vallas asuvas Ulvi külas ei tahetud nendele küsimustele vastuseid otsima hakata alles kriisi saabudes. Ulvi Naisteühendus otsustas koos kogukonnaga kriisideks valmis olla – õppida, arutada ja panna saadud teadmised lõpuks kirja päris oma kriisiplaanina.

„Ainult teadmisest, et kriis võib tekkida, ei piisa. Vaja oli läbi mõelda, mida me sellises olukorras ise teha saame, millised on meie piirkonna võimalused ja millist abi vajame,“ selgitab Ulvi Naisteühenduse esindaja Kristi Pukk.

Ettevalmistused algasid kaks aastat tagasi ja esimene suurem samm tehti 2025. aasta oktoobris, kui Ulvi kogukonda tuli koolitama Lõuna Päästekeskuse ennetusbüroo esindaja Elari Kliiman. Koolitusel räägiti võimalikest kriisiolukordadest, neile reageerimisest ning sellest, kuidas kogukonna kriisiplaani üldse koostada. Kokkutulnud 20 inimesele sobis õppimiseks hästi endine Ulvi koolimaja, mida kogukond on arendanud piirkonna kerksus- ehk kriisikeskuseks.

Tagasiside põhjal pani koolitus inimesi mõtlema väga praktilistele küsimustele: mida teha pikema elektrikatkestuse või sideprobleemide korral ning millised on just meie piirkonna võimalused ja vajadused. Samuti andis ühine õppimine olulise teadmise, et kriisiolukorras ei pea igaüks üksi hakkama saama – kogukond saab üksteist toetada.

Õppimine ei lõppenud koolituse viimase slaidiga

Koolitusele järgnenud samm oli väga praktiline: tänavu aprillis hakati koostama Ulvi piirkonna kriisiplaani. Aktiivsemalt panustas selle valmimisse 11 inimest, kuid aruteludes osalesid ka ümberkaudsete külade esindajad. „Lähtusime põhimõttest, et kriisiplaani ei koostaks ainult üks inimene või ühendus, vaid arutellu oleks kaasatud aktiivsed kogukonna liikmed. Nii jõuavad teadmised ja oskused paljudeni,“ ütleb Kristi. Inimesi, kellele kriisis hakkamasaamise info marjaks ära kulub, on üksjagu. Piirkonda kuuluvad Ulvile lisaks Laekannu, Adraku ja Kõrvemetsa küla ning nelja küla peale elab seal ligikaudu 380 hinge.

Kriisiplaan sisaldab kokkuleppeid, kontaktnumbreid ja tegevusjuhiseid erinevate kriisiolukordade puhuks. Selle koostamisel toetas kogukonda Jõgeva valla kriisikoordinaator, kes jagas praktilisi juhiseid ja aitas protsessi läbi viia. Kaasatud oli Päästeameti töötaja, kes nõustas kriisideks valmistumise teemadel.

Sügisel tutvustatakse valminud plaani laiemalt kogukonnaüritusel. Nii jõuab teadmine sellest, kuhu kriisiolukorras pöörduda, kust abi saada ja mida kogukond ise teha saab, võimalikult paljude inimesteni.

Koos on kergem ja turvalisem

Kristit rõõmustas ettevõtmise juures kõige rohkem see, et inimesed olid valmis õppima ja kaasa mõtlema. „Kriisivalmidus ei ole teema, millega igapäevaselt tegeletakse, kuid koolituse ja kriisiplaani koostamise käigus tekkis arusaam, et iga inimene saab turvalisusele kaasa aidata. Hea meel on ka selle üle, et meie jaoks ei lõppenud õppimine koolitusega. Saadud teadmiste põhjal valmis konkreetne kriisiplaan ning meil on nüüd parem ülevaade sellest, mida saame kogukonnana ise teha ja mida peame veel edasi arendama.“

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma