Jõgevamaa, kultuuririkkuse kogemuspäeva korraldamine

Teistmoodi külapäev Peipsi kandis

Peipsi järvest tubli kiviviske kaugusel asuvad Piilsi, Jõemetsa, Kärasi ja Kõrve külad tähistasid mullu 24. augustil oma sünnipäeva. Seekord tehti seda tavapärasest erineval moel – kogukonna põliselanikele, suvitajatele ja piirkonnas elavatele ukrainlastele korraldati kultuuririkkuse kogemuspäev, et tutvustada lähikonna külade kultuuripärandit.

„Elame piirkonnas, kus kultuuririkkust pole vaja otsida – see on käeulatuses. Tähtis on seda märgata ja esile tõsta, ikka ja jälle korrata, näidata, kogeda ja õppida,“ tõdeb Sadala Külade Seltsi liige Ludmilla Ofart. Kohaliku elu edendaja ja Avinurme lasteaia Naerulind direktor Piret Haav selgitab, et viimase viie aastaga on sealsete külade elanikkond palju muutunud. „Paljud põliselanikud on meie hulgast lahkunud ja järeltulev põlv või sootuks uued elanikud on siia elama asunud. Juba mitmendat korda oleme üritustele kaasanud ka siin elavaid ukrainlasi. Kuna möödunud aasta oli kultuuririkkuse aasta, siis tuli mõte tutvustada lähipiirkonna mitut kultuuripärandit, mis on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse,“ märgib Piret. Nimistust leiab näiteks Avinurme kapsapiiraka valmistamise ja Kasepää kurgikasvatuse.

Piilsi Külade Seltsi eestvedamisel korraldatud kultuuririkkuse päeva õpitubade läbiviimisse kaasati ka teisi külaseltse. „Suurt rõõmu tegi asjaolu, et koostöö teiste MTÜ-dega sujus väga hästi. Nende jaoks oli õpitubade läbiviimine nii õppimise kui ka kogemuse saamise võimalus. Rõõmustas ka see, et kohal käis palju huvilisi. Eesmärk siduda piirkonna põliselanikke, uuselanikke, suvitajaid ja kohalikke ukrainlasi õnnestus,“ meenutab Piret.

Kultuuririkkuse päeval said huvilised tutvuda Kasepää kurgikasvatuse ning Lohusuu veneküla tee valmistamise ja joomise traditsiooniga. Samuti tutvustati Ukraina toite. Lisaks võisid soovijad küpsetada Avinurme kapsapiirakat ja punuda laastukorvi. Kokkuvõttes said kohale tulnud sadakond püsielanikku ja 30–40 suvepeipsikat endaga kaasa võtta mitte ainult retsepte, maitseelamusi ja praktilisi kogemusi, vaid ka teadmisi kohalikust pärandkultuurist.

„Kultuuririkkuse aastal toimus palju erinevaid üritusi ja tegevusi, kuhu inimesed said osalema minna. Meie tõime kultuuririkkuse kogukonnale koju, oma külaplatsile, ja tutvustasime just seda rikkust, mis on meil 30 km raadiuses – et põliselanikud ei unustaks, uued elanikud saaksid teada ja võõramaalased vähemalt aktsepteeriksid,“ arutleb Ludmilla.

Milline on kultuuririkkuse kogemuspäeva mõju ja kasu kohalikule kogukonnale?
Sadala Külade Seltsi liige Ludmilla Ofart: „Kogukonnale oli see päev huvitav ja sisukas – teistmoodi, uut moodi külapäev. Erinevad elanike grupid õppisid üksteist tundma ja üksteisega arvestama, tulemuseks loodame sidusamat kogukonda. Kohalikud ukrainlased on väga koostööaltid ja õnnelikud, kui neid tegevustesse kaasatakse. Kultuuririkkuse päeva tulemusel teavad piirkonna inimesed paremini, millised on kohalikud traditsioonid ja pärandid, millega inimesed varem tegelesid ja praegu tegelevad. Ühtlasi said õpitubade läbiviijad kogemuse, kuidas õpetada, ning kui nad samu õpitubasid oma piirkonnas laiemale elanikkonnale kordavad, toetab see elukestva õppe mõtteviisi.“

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma