Järvamaa, Lilian Bristol
Lilian Bristol: ideaalne koolitus on nagu rännak
Eesti tuntuima kuldtikandimeistri Lilian Bristoli koolitustel saavad osalejad lisaks käsitööoskusele võimaluse unustada argielu, sest suurt keskendumist nõudev kuldtikand haarab tikkija tähelepanu jäägitult. Lilian ise võrdleb koolitust rännakuga, kus tema on teejuhiks ja edasi liigutakse piste piste haaval.
Tekstiili- ja ehtekunstnik ning Esna Galerii kaasasutaja Lilian oli noorena kindel, et temast õpetajat ega koolitajat ei saa. „Mu mõlemad vanemad ja vanaema on eluaeg olnud õpetajad. Mõtlesin, et see on küll amet, mida ma kunagi pidama ei hakka. Hakkan õige tekstiilikunstnikuks. Aga enda suureks üllatuseks avastasin, et õpetamine on ülitore,“ muigab Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ja moedisaini eriala lõpetanud Lilian.
Kuldtikandiga on Lilian tegelenud üle kümne aasta. „Kui ma 2016. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias selleteemalise magistritöö, mõistsin, et soovin selle siin hääbunud traditsiooni ja tehnika taaselustada. Peale õppimise, uurimise ja teadustöö on mulle praktikuna tähtis ka selle oskuse jagamine,“ kinnitab Lilian. Nüüd ongi ta aastaid korraldanud nii Järvamaal Esna Galeriis kui ka Tallinnas, Tartus ja Viljandis koolitusi, et pühendada huvilisi kuld- või hõbelõngade ja traadi abil valmiva kuldtikandi saladustesse.
Õpetamisel on Lilianile suureks eeskujuks olnud tema põhikooli keemia õpetaja. „Olin põhikoolis kirglik keemiafänn vaid seetõttu, et meil oli väga innustav õpetaja, kellel oli meisse tohutult usku. Ta ei öelnud kunagi: „Nüüd tuleb midagi keerulist, te ei saa sellega hakkama!“ Ta ütles: „Nüüd me õpime midagi erakordselt huvitavat!“ Püüan kasutada samu võtteid.“
Lilian arutleb, et ideaalne koolitus on nagu rännak, kus tema on teejuhiks. Teekonnal võetakse läbi kõik kuldtikandi põhitõed. Õpilased omandavad põhilised polstrid, pisted ja materjalid ning lahkuvad peale pikka tööpäeva valmis asjaga. „Ikka peab olema eduelamus. Õpilastel ei valmi mitte järjekordne tööproov, vaid näiteks pross. Kodus ju küsitakse, et kus sa olid ja mis sa tegid? Siis on uhke rind kummi ajada ja ette näidata, et see kullaga tikitud mesilasega pross on mu tänase päeva töövili,“ kirjeldab Lilian.
Küsimustele vastab Lilian Bristol.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Väga põnev on koolitusi ette valmistada ja kõik etapid läbi mõelda. Iga koolituse komplekt on nagu pisike jõulupakike, sest inimeste kogemused ja taust on väga erinevad. Saan palju tagasisidet ja ideid, kuidas järgmiseid koolitusi veelgi paremaks lihvida. Pikemate koolitustega püüan ennast mitte korrata. See on iseendale põnev eesmärk – teha iga aasta uus koolitus, mis ei kordugi. Nii on ka endal põhjust edasi areneda ja õppida koos õpilastega. Siis ei ole võimalust jääda selliseks pruuni pintsakuga ja perfokaartidega lektoriks 🙂
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Kuldtikand ongi väga vahva! Aga seda üksinda tehes jääkski see oskus vaid endale. Nii mõnus on vaadata, kuidas laua ümber tikib väike seltskond inimesi ja mingi hetk hakkab kostuma kilkeid, et tulebki välja. Osa mu õpilastest on profid käsitöölised, samas kui mõni tikkis viimati põhikoolis. See rõõm ja kilked, kui esimene kuldne mesilane „sünnib“, on erakordne. Samas nõuab kuldtikand meeletut keskendumist. Ka õpilased avastavad, et neil polnudki võimalik oma argimuredele mõelda – kogu tähelepanu on käesoleval tööl. Sel hetkel saadki aru, et oled õnnelik.
Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Uudishimu, õppimistahe ja julgus kahelda – see, kuidas olen seni harjunud asju tegema, ei ole alati ainuõige.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
