Järvamaa, Kristi Holm (Mikola)
Kristi Holm: rõõmustan, kui koolitusel sünnivad uued mõtted ja ideed
Hooldustöötajaid ja teisi sotsiaalvaldkonna spetsialiste koolitav Kristi Holm hindab kõrgelt hetki, kui märkab õppijate silmis äratundmist – kui mõni keeruline teema muutub arusaadavaks või kui tekib arutelu, mis jätkub vahel ka pärast koolitust. „Siis on tunne, et koolitus ei ole enam lihtsalt teadmiste edasiandmine, vaid sellest on saanud koht, kus sünnivad uued mõtted ja ideed,“ rõõmustab Kristi.
Järvamaa Haiglas tegevusterapeudina töötav Kristi alustas koolitamisega 2016. aastal. Alguses ei olnud koolitamine teadlik eesmärk, vaid kujunes välja igapäevase tervishoiutöö käigus. „Olen alati pidanud oluliseks teadmiste jagamist. Kui Järvamaa Rakenduslik Kolledž kutsus mind koolitusi läbi viima, mõistsin, et soovin sellele valdkonnale rohkem pühenduda. Teadmiste jagamise kaudu saan aidata inimestel teha oma tööd teadlikumalt ja kindlamalt. Teadmine, et koolitusel omandatu leiab hiljem rakendust päriselus ning aitab parandada inimeste heaolu, annab minu tööle tõelise tähenduse,“ kinnitab Kristi.
Tema koolitustel osalevad erialase tasemehariduseta või aegunud oskustega sotsiaal- ja tervishoiuasutuste hooldustöötajad, tegevusjuhendajad, tugiisikud ning omastehooldajad. Samuti need täiskasvanud, kes soovivad sotsiaaltöö valdkonnas omandada või uuendada kutsealaseid oskusi. Kristi käe all saab õppida näiteks ergonoomilisi ja enesesäästlikke töövõtteid abivajaja aitamiseks, hooldustoiminguid, kukkumisriskide hindamist, erivajadustega laste igapäevaoskuste arendamist ja palju muudki.
Järvamaa Rakenduslikus Kolledži koolitusjuht Gärt Oselin kiidab, et Kristi loengud on praktilise sisuga, õpetlikud ja huvitavad, nii et õppijatel ei teki igavlemise momenti ega tahtmist telefonis aega veeta. „Kristi seletab teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, laseb praktilises osas läbi proovida kõik võtted ning juhendab ja julgustab, kui midagi viltu läheb,“ tutvustab Gärt Kristi tegevust.
Lisaks sellele, et Kristi seob koolitustel teooria praktiliste näidete ja töös ette tulnud eluliste olukordadega, püüab ta luua õhkkonna, kus küsimuste esitamine ja arutlemine on loomulik osa õppimisest. „Täiskasvanud õppijatel on väga erinevad kogemused ja sageli õpitakse sama palju üksteiselt kui koolitajalt. Mulle meeldib, kui koolitusest kujuneb sisuline arutelu ja aktiivne õppijate osalemine, mitte lihtsalt loengu kuulamine,“ märgib Kristi. Veel peab ta oluliseks seda, et iga õppija tunneks end märgatu ja väärtustatuna – kui inimene julgeb kaasa mõelda ja oma kogemusi jagada, on õppimine palju tulemuslikum.
Küsimustele vastab Kristi Holm.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on pannud mind pidevalt õppima, lugema erialast kirjandust, jälgima teaduspõhiseid uuendusi ning mõtestama ka omaenda praktilist kogemust. Sama väärtuslikud on õppijate kogemused ja küsimused. Need panevad sageli mõtlema, otsima uusi lahendusi ning nägema tuttavaid teemasid teise nurga alt. Seetõttu tunnen, et igalt koolituselt lahkun ka ise mõne uue teadmise või mõttega.
Samas arendab iga koolitus ka minu õpetamisoskust. Iga grupp on erinev ning see paneb otsima uusi viise, kuidas erinevaid teemasid selgitada ja õppijaid aktiivselt kaasata.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Need hetked tekivad siis, kui näen õppijate silmis äratundmist – kui mõni keeruline teema muutub arusaadavaks või kui tekib arutelu, mis jätkub vahel ka pärast koolitust. Siis on tunne, et koolitus ei ole enam lihtsalt teadmiste edasiandmine, vaid sellest on saanud koht, kus sünnivad uued mõtted ja ideed.
Just see vahetu kontakt inimestega paneb mind ikka ja jälle mõtlema, et mul on tõesti vahva töö. Eriti rõõmustab mind, kui mõni õppija ütleb, et julgeb nüüd oma töös midagi teisiti teha või on saanud kinnitust, et liigub õiges suunas. Hea meel on ka siis, kui hiljem kuulen, et koolituselt saadud teadmised või mõni praktiline soovitus on leidnud koha nende igapäevatöös.
Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Esiteks õppimisoskus – valmisolek pidevalt areneda ja kohaneda, sest teadmised ja maailm muutuvad väga kiiresti.
Teiseks kriitiline mõtlemine – oskus hinnata info usaldusväärsust ja teha põhjendatud otsuseid olukorras, kus infot on rohkem kui kunagi varem.
Kolmandaks suhtlemis- ja koostööoskus – valmisolek kuulata, teha koostööd ja leida ühiseid lahendusi ka teistsuguste vaadete ja kogemustega inimestega, sest parimad lahendused sünnivad sageli just erinevate inimeste ühise panusena.
Loo autor: Heli lehtsaar-Karma
