Iloona Ojaperv, Valgamaa

Noorena terendas erikool, täiskasvanuna lõpetas gümnaasiumi medaliga

12-aastaselt oli tublist õpilasest Iloona Ojapervest (45) saanud Kaagvere erikooli kandidaat. 26 aastat hiljem viis soov Valga haiglas töötada ta uuesti koolipinki. See tõi talle uue karjääri, medaliga lõpetatud õpingud ja võimaluse jätkata ülikoolis.

Iloona kasvas Valgas Mäe ja Põllu tänava kandis. „Need, kes tolle aja Valgat tunnevad, teavad, et seda piirkonda peeti üsna karmiks kohaks, omamoodi Valga getoks,“ meenutab ta. Seal õppis laps kiiresti elus hakkama saama, koolitarkus polnud sealjuures aga alati kõige tähtsam.

Iloonal läks alguses koolis hästi. Ta tegi sporti, käis näiteringis ning mängis malet ja kabet. Umbes 12-aastaselt muutus midagi. Iloona hakkas läbi käima sõpradega, kes koolis ei käinud ja mingi hetk hakkasid reeglid mässumeelsele tüdrukule tunduma pigem soovituslikud.

Lõpuks arvati ta koolist välja. Teda nimetati raskesti kasvatatavaks lapseks ja suunati edasi õhtukooli. Kaagvere erikoolist pääses ta enda sõnul  vaid imekombel. Pidevalt oli ka krooniline rahapuudus, mis viis tüdruku varakult tööle.

Kool Ilona elust siiski päriselt ei kadunud. Ta proovis aastate jooksul mitu korda tagasi minna, kuid laste, pere ja töö kõrvalt jäi see alati pooleli. Nii möödus ligi 26 aastat. Hariduse puudumise pärast Iloona ennast alaväärsena ei tundnud – kui keegi selle kohta küsis, oli ta õppinud jutu osavalt mujale juhtima.

Pööre tuli pärast 20 aastat tootmistööd. Sõbranna kutsus Iloonat Valga haiglasse kandideerima. Seal selgus, et hooldustöötaja kutse saamiseks peab ta kõigepealt lõpetama põhikooli. Iloona oli siis 41-aastane, kuid koolitee tuli uuesti ette võtta. „Kõige raskem oli valehäbist üle saada,“ ütleb ta.

Õppimine ise osutus kardetust lihtsamaks. 2023. aastal lõpetas Iloona põhikooli väga heade tulemuste ja heade eksamihinnetega. See tõi muutuse. „Mõistsin, et minevikku muuta ei saa, kuid oma tulevikku küll,“ märgib Iloona.

Põhikool pidi esialgu olema kõik, sest Iloona sai nüüd minna hooldustöötajaks õppima. Aga kui hoog juba sees, tundus mõttetu pidurit tõmmata. Lisaks Valgamaa Kutseõppekeskusele astus ta ka gümnaasiumiõppesse. „Mõtlesin lihtsalt, et proovin, ja kui tõesti hakkama ei saa, siis jätan gümnaasiumi pooleli. Õnneks ma ei teadnud veel täpselt, kui raske see kõik olema hakkab, muidu oleks mõistus ehk hakanud entusiasmi segama,“ räägib Iloona.

Ühel hetkel õppis Iloona korraga kahes koolis ja töötas kahes kohas. Hiljem jäi ta tööle ainult Valga haiglasse ja 24-tunnised vahetused võimaldasid vabadel päevadel õppida. „Minu vaba päev tähendas enamasti kohvi, õppematerjale ja kerget paanikat,“ meenutab ta. Oli hetki, mil ta tahtis loobuda, kuid kursusejuhendaja ei lubanud. 2025. aastal saigi Iloona hooldustöötaja 4. taseme kutse.

Gümnaasiumis tahtis Iloona esialgu lihtsalt lõputunnistuse kätte saada, kuid lõpetas selle medaliga. Lisaks võttis ta Tartu Ülikooli kursusi, lahendas tööpausidel matemaatikaülesandeid ning sooritas edukalt ülikooli akadeemilise testi.

„Elul on omapärane huumorimeel,“ ütleb Iloona. „Noorena jätsin põhikooli pooleli, täiskasvanuna lõpetasin gümnaasiumi medaliga. Ilmselt oli mul lihtsalt väga pikk hoovõtt.“

Praegu töötab ta Valga haiglas ja on tootmistöölt jõudnud tervishoidu. Järgmiseks plaanib ta kandideerida ülikooli õenduse erialale.

Küsimustele vastab Iloona Ojaperv.

Mida õppimine teie elus muutis?

Õppimine muutis eelkõige minu suhtumist iseendasse. Sain aru, et minus on palju rohkem võimeid, kui olin varem kasutanud. Ma ei ole enam inimene, kelle koolitee kunagi pooleli jäi, vaid inimene, kes läks kooli tagasi ja lõpetas selle hästi. Tean nüüd, et eesmärgini jõudmiseks ei pea olema täiuslik, vaid järjekindel.

Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?

Jah. Õpingud viisid mind tootmistöölt tervishoidu ja andsid hooldustöötaja kutse. Praegu töötan Valga haiglas, sealhulgas intensiivravi-, erakorralise meditsiini ja operatsiooniosakonnas. Inimeste aitamine ei ole mulle enam lihtsalt amet, vaid valdkond, milles tunnen ennast vajalikuna ja tahan edasi areneda.