Ida- Virumaa, Valeria Lavrova

Valeria Lavrova: üht inimest koolitades jõuan sadadeni

Valeria Lavrova jaoks on täiskasvanute koolitamine tähtis just seetõttu, et iga üksiku koolitatava kaudu jõuab ta ringiga paljude teisteni. „Kui mul on auditooriumis 30 õpetajat, on nende taga sajad lapsed ja nende vanemad, kelle elu nad mõjutavad. Minu jaoks on see nagu ringid vees – töötad ühe täiskasvanuga ja lained liiguvad terve pere suunas,“ piltlikustab Valeria.

Valeria koolituste ampluaa on lai, ulatudes emotsionaalse intelligentsuse arendamisest tehisintellekti võimaluste kasutamiseni töös ja koolielus. Samuti teeb ta Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitusi vene õppekeelega koolides ja lasteaedades, olles alates 2019. aastast koolitanud üle tuhande haridusvaldkonna töötaja. Ja seegi pole veel kõik. Narvas ja mujal Ida-Virumaal tegutseb Valeria ürituste korraldajana, tuues kokku eri taustaga inimesi, et toetada dialoogi, kuuluvustunnet ja kodanikuharidust. Näiteks toimuvad tema eestvedamisel arutelusarjad „Bazar“, kus on osalenud nii kohaliku kogukonna esindajad kui ka Riigikogu liikmed, ministrid ja isegi Vabariigi President.

Koolituskeskuse Vestifex juhatuse liige Jelena Lohmatova rõhutab, et Valeria koolitused on andnud märgatava panuse nii osalejate isiklikku arengusse kui ka kogukondade ja ühiskonna tugevdamisse. „Tema koolitustel on osalenud sajad õpetajad, noorsootöötajad, kogukonnaaktivistid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid üle Eesti. Tagasiside põhjal on koolitused aidanud taastada enesekindlust, algatada sotsiaalseid projekte ja toetada elukestvat õppimist,“ resümeerib Jelena. Ta lisab, et erilise tähelepanuga arvestab Valeria osalejate kultuurilise ja sotsiaalse taustaga, erinevate õpistiilide ja individuaalsete vajadustega. „Valeria koolitused, näiteks laste emotsionaalse intelligentsuse teemal, algavad alati õppija eneseanalüüsiga, usus, et ainult teadlik täiskasvanu suudab toetada laste kasvu. Valeria koolitustel tunnevad õppijad end väärtustatuna ja motiveerituna, mis toetab nende arenguteekonda ka pärast koolituse lõppu,“ kinnitab Jelena.

Valeria, kel on täiskasvanute koolitaja 7. kutsetase, ütleb, et täiskasvanud õppijate toetamisel on tema jaoks peamine usaldusliku ja turvalise õhkkonna loomine. „Luban endal ise õppijaks jääda: proovida, katsetada, eksida. Ma ei karda näida rumalana ega ebaõnnestuda. Seda sõnumit edastan ka rühmale – väärtus peitub protsessis, mitte ainult tulemuses,“ teab Valeria.

Küsimustele vastab Valeria Lavrova.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?

Mul on vedanud õppijatega: nad on erinevatest ametitest, erineva kogemuse ja eluteega. Nende lugusid võib kuulata tundide kaupa ja nende oskusi võiks õppida aastaid. See hoiab mind toonuses. Mõnikord sünnivad koolituse ajal ootamatud koostööd: inimesed leiavad kokkupuutepunkte ja loovad uusi ideid, uusi seoseid. See on inspireeriv. Koolitamine muudab ka minu suhtumist inimestesse. Ma näen pidevalt, kui erinevad me oleme väärtustes ja lähenemistes. Seetõttu suhtun ka igapäevaelus – koosolekutel, nõukogudes, kohtumistel – teistesse rahulikumalt ja vastuvõtlikumalt.

Motiveerib ka aeg ise: kõik muutub iga päev, tuleb liikuda, et aru saada, mis ümberringi toimub. Lisaks on mul kolm last, kes avavad oma maailma: mängud, videod, uued suhtlemisviisid. Veel hoiab mind ärksana küsimuste esitamine. Ma ei karda küsida ega olla uudishimulik. Inimesed armastavad jagada ja minu täpsustavad küsimused aitavad neil endal märgata olulist. Nii tekib dialoog, mis rikastab kõiki osapooli.

Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!

Neid hetki on sageli. Tehisintellekti kursustel on see kohe näha: programm õnnestus, osalejate silmad lõid särama ja koos nendega süttin ka mina. Täiskasvanute koolitajatega on teistsugused tipphetked: keegi koostab portfooliot ja kirjutab mulle: „Nüüd ma õppisin ennast paremini tundma!“, või jagab lõpuüritusel, kuidas ta õpingute käigus muutus. Need on alati väga soojad hetked. Kiusamisvastaste programmide puhul on tulemused näha hiljem. Poole aasta pärast räägivad inimesed, kuidas nad meetodeid rakendasid, kuidas raskustega toime tulid, jagavad fotosid õnnelikest lastest. Siis tunnen uhkust – see toimis, polnud asjata.

Minu jaoks on protsess ja tulemus seotud. Tulemus on nagu majakas, sihtmärk. Aga kõige olulisem on teekond – et inimene tunneks end turvaliselt, saaks proovida, kogemusi omandada ja seejärel minna edasi juba ilma minuta.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.

Esiteks kohanemisvõime ja julgus proovida. Maailm on tormiline – kui klammerduda vana külge või karta vigu, on väga raske. Paljud täiskasvanud on kasvanud süsteemis, kus viga võis liiga kalliks maksma minna, kus tuli olla korralik ja „õige“. Seetõttu on neil raske katsetada. Aga just paindlikkus ja julgus proovida viivad edasi.

Teiseks – oskus liikuda väikeste sammudega. Tehnoloogia muutub kiiremini, kui jõuad juhendi läbi lugeda, seega on oluline õppida jupikaupa ja õpitut kohe praktikas rakendada.

Kolmandaks – oskus iseennast toetada. Kui maailm seab tohutuid nõudmisi, on oluline osata öelda endale: „Ma saan hakkama. Jah, mitte kõik ei õnnestu, aga see on normaalne.“ See on sisemine ressurss, ilma milleta pole võimalik edasi minna.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma