Ida-Virumaa, Julia Golubeva

Julia Golubeva: mind innustab, kui näen inimeste silmis avastamisrõõmu

Ida-Virumaal keskkonnateemalisi õpitube korraldava koolitaja Julia Golubeva eesmärk on luua töötubades õhkkond, kus inimesed õpivad üksteiselt, jagavad kogemusi ja avastavad, et keskkonnahoid algab väikestest igapäevastest sammudest. Kõige rohkem motiveerib teda see, kui näeb väikeseid muutusi koolitatavate mõtteviisis, julguses ja enesekindluses.

Energeetikuharidusega Julia koolitajateekond algas ajal, kui ta töötas Tartu Ülikoolis rahvusvahelises keskkonnaprojektis. Just seal sündis idee luua rohelised mängutoad – koht, kus inimesed saaksid keskkonnateemasid õppida praktilise tegevuse, loovuse ja ühise kogemuse kaudu. Hiljem kasvas sellest välja MTÜ Ida Südamete Soojus ja mõte hakata korraldama keskkonnahoiu õpitube sai reaalsuseks. „Roheline Töökoda sündis ideekonkursil koos Elena Aminchikovaga. Elena on projekti partner, projektijuht ja minu mõttekaaslane, kelle panus projekti arengusse on olnud hindamatu. Projekti elluviimise taga seisab aga terve pühendunud meeskond,“ mainib Julia tagasihoidlikult, et ainult tema tegevust esile tõsta oleks ebaõiglane.

Julia ja tema meeskonna ellu kutsutud Rohelise Töökoja õpitube on Ida-Virumaal aastatel 2024–2026 toimunud kokku 25. Tasuta õpitubades saavad inimesed tutvuda ressursside säästliku kasutamise ja keskkonnateadliku eluviisi põhimõtetega. Seejuures ei räägita ainult teooriast, vaid koos pannakse ka pead ja käed tööle, et mõni ese uuele elule aidata või nuputada, kuidas ühte või teist asja saaks taaskasutada.

MTÜ Ida Südamete Soojus juhatuse liige Anna Rehema ütleb, et töötubade eriline väärtus on kogukondlik õppimine. „Julia julgustab õppijaid jagama oma teadmisi ja kogemusi teistega ning kaasab tegevustesse kohalikke meistreid, spetsialiste ja vabatahtlikke. Selline lähenemine aitab osalejatel avastada oma tugevusi, suurendada enesekindlust ning näha, et iga inimene saab oma teadmiste ja oskustega kogukonda panustada,“ kirjeldab Anna.

Julia nendibki, et koolitajaks olemine tähendab tema jaoks võimalust innustada inimesi uskuma, et õppimiseks ei ole kunagi liiga hilja. „Usun, et täiskasvanud õpivad kõige paremini praktilise kogemuse kaudu. Seetõttu püüame luua õppimiskeskkonna, kus igaüks saab ise katsetada, küsida, arutleda ja oma kogemusi teistega jagada. Rohelise Töökoja tegevustes osalevad väga erineva tausta ja vanusega inimesed ning sageli õpivad nad sama palju üksteiselt kui koolitajalt,“ vahendab Julia oma kogemust.

Küsimustele vastab Julia Golubeva.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?

Koolitajana õpin iga kohtumisega ka ise. Iga grupp on erinev ning paneb mind otsima uusi lähenemisi ja paremaid lahendusi. Kõige enam inspireerivad mind meie osalejate edulood ning nende siiras tagasiside. Kui kuulen, et inimesed on saanud uusi teadmisi, leidnud julgust midagi ise teha või soovivad meie tegevustes uuesti osaleda, annab see mulle motivatsiooni edasi areneda. Uued teadmised, kohtumised ja ideed aitavad arendada nii mind ennast kui ka Rohelise Töökoja tegevusi. Olen veendunud, et hea koolitaja peab olema eelkõige hea õppija.

Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!

Kõige rohkem rõõmu valmistavad hetked, kui näen inimeste silmis avastamisrõõmu. Kui keegi ütleb pärast töötuba: „Ma ei teadnudki, et ma oskan seda!“, „Ma hakkan seda kodus kindlasti kasutama!“ või küsib: „Millal te jälle tulete?“, siis tunnen, et meie töö on olnud päriselt tähendusrikas. Need väikesed muutused inimeste mõtteviisis, julguses ja enesekindluses annavad mulle kõige rohkem motivatsiooni. Just sellistel hetkedel mõistan, kui eriline on võimalus õppida koos inimestega ja aidata neil avastada midagi uut nii enda kui ka ümbritseva maailma kohta.

Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?

Esiteks õppimisoskus – maailm muutub kiiresti ja valmisolek õppida kogu elu on üks olulisemaid tulevikuoskusi.
Teiseks koostööoskus – keerulisi väljakutseid ei lahenda keegi üksi. Oskus kuulata, teha koostööd ja õppida üksteiselt on üha väärtuslikum.
Kolmandaks vastutustundlik mõtteviis – oskus teha teadlikke valikuid, hoida loodust ja kasutada ressursse säästlikult.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma