Hoolimata sellest, et suurem osa klassikaaslasi olid tütre vanused, saime kõik väga hästi läbi – olime üksteisele toeks.

HARJUMAA AASTA ÕPPIJA MAARIKA LIEPKALNS (43) oli tervise tõttu olnud aastaid töötu, kui tal tekkis võimalus hakata raamatukogu koristajaks. Olude sunnil oli Maarikal jäänud keskkool lõpetamata, kuid võimalus kandideerida tööle Ardu raamatukokku pani tegutsema. Paide Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpetas Maarika 2007. aastal ja pärast seda asus ta õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse raamatukogunduse ja infokeskkonna erialale. „Algul oli hirm, kuidas ma hakkama saan – teised olid ju palju nooremad ja minul kõik ununenud. Samas oli minu trumbiks vene keel, millega noored hätta jäid, ja sain neile abiks olla,” meenutab Maarika.

Raskete ainetega tuli Maarikal palju vaeva näha ja pingutada – ilma pere toetuseta oleks see olnud raske. Tema kooliminek on olnud innustuseks lähedastelegi: Maarika õde, kel keskkool samuti lõpetamata jäi, võttis selle ette ja omandab nüüd juba kõrgharidust. Ka Maarika lapsed on pärast keskhariduse omandamist õpinguid jätkanud.

„2008. aastal koondati mind raamatukoguhoidja kohalt. Õnneks ei kestnud töötupõli sel korral kaua, sest juhataja lahkus ja kandideerisin tema kohale. Kuni õpingute lõpetamiseni olen juhataja kohusetäitja,” räägib Maarika. Ta teab, mida täiskasvanuna õppimine tähendab ning on seetõttu teistele lahkesti abiks info otsimisel ja kirjanduse soovitamisel. Tal endal on huvi ennast täiendada aianduse ja keelte vallas.

Ardu raamatukogust on saanud õpikeskkond selle sõna parimas tähenduses, sest Maarika tegutseb aktiivselt kohalikus elus. Ta aitab korraldada üritusi ja otsida koduloomaterjale ning veel kõige muuga, milles tema abi vaja. „Tänu õppima asumisele on minu elus palju muutunud – olen enesekindlam, minu silmaring on laienenud ja olen saanud juurde väga häid sõpru, kellele toetuda nii heas kui ka halvas. Kooli lõpetamiseni on jäänud veel aasta, aga õppiv inimene ju teab, mida tahab ja suudab seda ka saavutada,” on Maarika kindel.