Vastse-Kuuste naised tegid koolituseks oma klubi

 

Mis on ühist naissoost rätsepal, sotsiaaltöötajal, raamatukoguhoidjal, klienditeenindajal, kultuuritöötajal, lasteaiaõpetajal, maamõõtjal, vorstimeistril, lastekodukasvatajal, apteekril, haiglaõel, finantsnõunikul, haljastusspetsialistil, pensionäril? Neid ühendab Vastse-Kuuste naiste- klubi Kolmapäev.

Signe Kalberg


  Selle aasta suvekoolituselt Avinurmes.
  Klubilised istuvad puiduaida trepil,
  omatehtud korvid käes.

Küsimustega jätkates: miks on Vastse-Kuuste valla naistele sellist klubi vaja? „Inimene vajab mõttekaaslasi, kellega oma tõekspidamisi ja tundmusi jagada-arutada ning vajadusel ka vaiel- da,” ütleb klubiline ja Vastse-Kuuste raamatu- kogu juhataja Mall Kõpp. „Koosmõtlemine, eesmär- kide seadmine, plaani- de tegemine, loomine – see kõik annab enese- kindlust juurde.”

Praegu on Kolmapäevas 21 liiget, kellest kümmeon asutajaliikmed. Vanim klubiline on 77 ja noorim 34-aastane. Paar naist ei pea paljuks kohale tulla isegi Tartust ja Põlvast.

Mall Kõpp meenutab naisteklubi sünnilugu. „Oli 1995. aasta märtsikuu õhtu. Vastse-Kuuste kultuurimajas oli äsja lõppenud raamatukogu korraldatud loengutsükkel käitumisest ja etiketist. Lektor ära saadetud, ei tahtnud mõned naised aga kuidagi ära minna. Oli nagu millestki kahju. Oli tunne, et midagi hakkaks kaotsi minema, ja teisalt, et midagi oleks vaja kinni püüda. Mõtlesime asja nii- ja naapidi ning leidsime, et otsinguid peaks alustama koos. Otsustasime liitlasteks kutsuda teisigi Vastse-Kuuste naisi, et koos moodustada naisteklubi.”

Koolitused kohe käima
„Alustasime jätkukoolitusprogrammiga „Ettevõtlik ja aktiivne naine – abi eneseteostuseks ja toimetulekuks külas”, see kasvas üle kodanikuhariduse alaseks jätkukoolituseks,” tõi Mall Kõpp näite klubiliikmete tegemistest. Kodanikukoolituses on läbitud programmid „Eri kultuuride tavad ja kombed meie ühiskonnas”, „Maanaine kui kodanik muutuvas ühiskonnas”, „Maanaise enesehinnang, selle kujundamine tööturul püsimajäämiseks”. Viimase raames käidi ka õppeekskursioonil Soomes ja sõlmiti sõprussidemed Toijala linna käsitööseltsiga. Pea igast ettevõtmisest on välja kasvanud järgmine. Nii näiteks käidi esmalt maaliteraapia kursusel Viinistu kunstimuuseumis ja ei läinud kaua, kui ka Vastse-Kuustes toimus maalikool.

2008. aasta kevadel alustas naisteklubi loovuskoolituse aiakujunduse moodulit, teooriale lisaks toimus õppepäev Tartu lähistel ning igaüks koostas oma koduaia projekti. Need on vaid mõned näited sellest, mida klubiaastate jooksul on jõutud teha.


Naisteklubi aianduskoolitus
Maarja külas. 

Majanduskriis ja tööpuudus tõid kaa- sa uued teemad. Mullu suvekursuse- ga alanud eneseabikoolitus kestis märtsi alguseni. Koolitusest võttis osa rekordarv inimesi. „Meie koolituste sihtgrupiks ei ole ainult naisteklubi naised, kõik koolitused on ja on alati olnud avatud ning avalikult välja kuulutatud, neis võib igaüks osaleda,” räägib Mall Kõpp. „Viimastel aastatel oleme osa võtnud täiskasvanud õppija nädala üritustest ning korraldanud selle raames ka ise loenguid ja koolitusi. Lisaks täiskasvanuõppe loengutele oleme pakkunud võima- lust osaleda näiteks maalikoolis ja digifotograafia kursusel, saada teadmisi suguvõsa uurimisest ja korvipunumisest.”

Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et kõik koolitused on olnud tasuta, selleks aga on viieliikmeline juhatus tihti hiliste õhtutundideni raamatukogus üheskoos projekte kirjutanud.

Panus kohaliku elu arengusse
Kuhu naisteklubi on jõudnud? Mall Kõpu sõnul on neil kultuuri kontekstis vallas kindel koht. On tugev organisatsioon, mille liikmed üksteist toetavad ja poolelt sõnalt mõistavad, ühised ja kõigile vastuvõetavad eesmärgid ning ühtekuuluvustunne. On naised, kes ei pea paljuks anda oma panust kohaliku elu arendamisse, kes tunnistavad, et hingel on hea, kui järjekordne pingelist ettevalmistustööd nõudnud ja väsitav talupäev või kevadlaat on lõpusirgel. On naised, kellel on sisemine soov ja vajadus pidevalt midagi juurde õppida ja ennast arendada, kes nakatavad oma õpisooviga ka teisi vallaelanikke ning kelle nägu on Vastse-Kuuste valla õpikeskkond.

„Koolitused hoiavad vaimu värske, aitavad ajas püsida, elus paremini toime tulla, annavad julgust, positiivsust, pidepunkte, et tööturul paremini hakkama saada,” võtab raamatukogu ja naisteklubi juhataja Kõpp asja kokku.

 

MAAKONDADES TUNNUSTATI JÄRGMISI ORGANISATSIOONE:
•• Kurtna kool, Harjumaa
•• Aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni 2010 eripreemia 
    Sillamäe linna keskraamatukogu, Ida-Virumaa 
•• Jõgeva täiskasvanute keskkool, Jõgevamaa
•• Väätsa lasteaed, Järvamaa
•• Lääne maakonna keskraamatukogu, Läänemaa
•• Rakvere ametikool, Lääne-Virumaa
•• Aasta koolitussõbralikum organisatsioon 2010 MTÜ 
    Vastse-Kuuste Naisteklubi Kolmapäev, Põlvamaa
•• Pärnu lasteaed Päikesejänku, Pärnumaa
•• Kehtna põhikool, Raplamaa
•• Trelleborg Industrial Products Estonia, Saaremaa
•• Haabersti linnaosavalitsus, Tallinn
•• Tartu täiskasvanute gümnaasium, Tartumaa
•• Sihtasutus Taheva Sanatoorium, Valgamaa
•• Männiku Metsatalu OÜ, Viljandimaa
•• Võrumaa kutsehariduskeskus, Võrumaa