Üleminek eestikeelsele õppele – TEEME ÄRA!, Tartumaa

 

Toimiv kool eri emakeelega õpilastele


                                                                          

Kuidas viia paari aastaga eestikeelsele õppele üle kool, kus õpib vene, eesti, ukraina, armeenia, gruusia, tatari, valgevene ja läti kodukeelega õpilasi, ning ka õpetajate hulgas on rohkem kui kahest rahvusest inimesi? Tartu Annelinna Gümnaasiumis teatakse vastust!Aastal 2022 võttis Tartu Linnavalitsus vastu otsuse, et siiani täielikult või osaliselt vene keeles toiminud haridusasutused lähevad eestikeelsele õppele üle aastaks 2025. Tartu Annelinna Gümnaasium on aastakümneid teises keeles õpetamise ja õppimise kunsti arendanud keelekümbluskool, kus õpivad peamiselt vene kodukeelega õpilased. Õpetajaid on 95, neist poolte emakeel on vene keel. Direktor Hiie Asser nendib, et nüüd, kus üleminek muutus kohustuseks kõigile ja kindla ajakava järgi, oli rohkem põhjust jälgida nende õpilaste õpitulemusi ja muret tunda perede tunnete üle, kelle jaoks õppekeele vahetus juhtus piltlikult väljendudes üle öö, sest näiteks 7. klassi minevad lapsed alustasid kooliteed teadmises, et osa aineid on võimalik vene keeles õppida kogu põhikooli jooksul.
„2022/23. õppeaastal seadsime kooli peamiseks tegevussuunaks tagada õpetajate valmisolek eestikeelse õppe korraldamiseks. See saab teoks vaid juhul, kui õpetajad on avatud õppimisele ja valmis astuma uuesti algaja õpetaja staatusesse, sest õppekeele vahetus just seda tähendab. Läbi tuleb mõelda ja suupäraseks harjutada nii erialase keele kui ka laiemas mõttes eneseväljenduse üksikasjad,“ rõhutab Hiie Asser. Eesmärgi saavutamiseks korraldati kooliaasta jooksul mahukaid koolitusi, hulk eriprojekte ja kollektiivi sidusust suurendavaid üritusi. Lisaks sellele asusid osad õpetajad teisi koolitama. „Kümme kogenud keelekümblusõpetajat panid kokku koolitusprogrammi lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast ning koolitasid kaheksa Ida-Viru kooli, Tartu Kunstikooli ja Raatuse kooli õpetajaid. Oleme veidi erinevas formaadis koolitanud üle 200 õpetaja,“ mainib Hiie Asser.

Mis Teile „Teeme ära!“ puhul kõige rohkem rõõmu tegi?
Hiie Asser: Mind rõõmustab taaskord äratundmine, et meie koolis on piisavalt andekaid, missioonitundlikke ja rõõmsaid inimesi, kellest saavad uue ülesande ees seistes eestvedajad, kaasamõtlejad, viimistlejad, aga ka ootamatute ideedega inimesed – kõik vajalikud osapooled, et kogu kollektiiv uuendustesse kaasa haarata ja eesmärgi suunas minema hakata. 

Milline on „Teeme ära!“ mõju ja kasu kogukonnale?
Hiie Asser: Ühine eesmärk – luua toimiv kool eri emakeeltega õpilastele – on liitnud õpetajaid sisukamale koostööle. Oleme kujundanud mängureeglid, kuidas toimida mitme keele ruumis korraga nii, et kõik osalised tunnevad end turvaliselt. Õppeaasta jooksul on peaaegu kõik kollektiivi liikmed liikunud ka oma individuaalseid arenguradu pidi, läbides koolitusi või lõpetades kõrgkooliõpinguid.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma