Sõjapõgenikele eesti keelt ja kultuuri õpetamas

Eestis on ilmselt vähe paiku, kus poleks võõrustatud koletu sõja eest põgenenud ukrainlasi. Näiteks Paide linna tuli 2022. aasta märtsis ja aprillis rohkem kui 200 sõjapõgenikku. Kirjanik ja tõlkija Igor Kotjuh asus kohe põgenikke toetama ja oli valmis neile eesti keelt õpetama. Lisaks keeleõppele tutvustas ta ukrainlastele Eesti kultuuri, siinseid kombeid ja tavasid, samuti sjaajamist ametiasutustes ning internetis, et ukrainlased saaksid Eesti ühiskonnas iseseisvalt toime tulla. Paide Hillar Hanssoo Põhikooli direktor Kersti Kivisoo meenutab, et algul toimus keele- ja kultuuriõpe vabamas vormis. Märtsist hakkas kursus toimuma kord nädalas Hillar Hanssoo Põhikoolis, sest kohaliku omavalitsuse esindajad kiitsid omaalgatuse heaks ja lubasid tasuta kasutada koolimaja ruume. Keeleõppes said osaleda kõik Ukraina sõjapõgenikud, kel vaid soovi ja valmisolekut jagus. Keele- ja kultuuriõppe eestvedaja Igor Kotjuh nendib, et kuna sõda ei ole vaibunud, vajavad põgenikud jätkuvalt kohaliku rahva abi ja tähelepanu ning ka eesti keele ja kultuuri õpetamisega tegeletakse edasi.

Mis on Teile ukrainlaste keeleõppe korraldamisel kõige suuremat rõõmu valmistanud?
Igor Kotjuh: Tuleb mõista, et sõjapõgenikud on enamasti emad lastega. Need õpilased on tublid naised, kes tahavad minna tagasi koju, kus kõik on nii kallis ning kuhu jäid mees ja eakad vanemad. Siiski saavad nad aru, et võivad jääda Eestisse kauemaks ja siin on oluline osata eesti keelt. Need õpilased on nii tublid! Emotsioonide ja raskuste kiuste õpivad nad eesti keelt suure entusiasmiga. Teevad konspekte, kordavad materjali kodus, küsivad küsimusi. Nad arenevad pidevalt ja neil on suur tänutunne Eesti vastu! Nende motivatsioon ja areng rõõmustavad. Samuti tublidus, usinus ja see, kuidas nad poes või üle tänava tervitavad valju „terega“. 

Milline on keeleõppe kasu inimestele ja kogukonnale laiemalt?
Igor Kotjuh: Ukrainlased kohanevad Eesti eluga, Paide linnaga. Integreeruvad. Mingiks ajaks saavad neist Eesti elanikud, aga keegi ei tea, kui kauaks. Kuid juba praegu ei jää need tublid inimesed Eestis hätta ja tulevad kohalikele nõu ja teoga appi. Seda kõike tänu sellele, et nad näevad vaeva ja õpivad eesti keelt. Kersti Kivisoo: Ukraina põgenikud on saanud keeleõppe tundidest palju enesekindlust, uusi teadmisi ning oskusi siinses kultuuriruumis toimetada. Kogukond on sellest palju võitnud, sest uued elanikud oskavad siinses kultuuriruumis toimetada, leida tööd, olla aktiivsed lapsevanemad ning ajada asju ametiasutustes. Nad julgevad rääkida eesti keeles.