Tuuliki Kupper

 


                                                                             

Harjumaa aasta õppija Tuuliki Kupper (33) on inimene, kelle kohta sõbrad ütlevad, et teda vaadates jääb mulje, et ta tegutseb mitme eest ning omab ilmselt rohkem aega kui teised lihtsurelikud. Kuidas muidu oleks olnud võimalik täiskasvanuna, kahe lapse kõrvalt lõpetada gümnaasium, õppida edasi Tallinna Tervishoiukõrgkoolis, töötada samal ajal Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas abiõena, osaleda kohalikus teatritrupis, ehitada oma kätega maja ning ikka ja alati leida aega sõprade jaoks. Tuuliki on uhke nii oma pere ja kodu aga ka selle üle, et oma lähisugulaste hulgas esimene, kellel on kesk- ja kõrgharidus. Kuigi koolis pole alati olnud kerge ja nii mõnigi kord on tekkinud soov käega lüüa, on ta ikka leidnud jõudu jätkamiseks ning on väga rõõmus, et kõrgkoolidiplom käes. Südi naise soov on jätkata magistriõppes.

Miks Te õpite?

Täiskasvanute gümnaasiumi otsustasin keskharidust omandama minna just laste pärast, kellest väiksem oli 1,5 ja suurem 8 aastane. Mul oli natuke häbi, ma olin enda arvates liiga rumal, et oma lastele piisavaks eeskujuks olla. Teine põhjus oli see, et tööturul põhiharidusega väga laineid ei löö. Mu tulevikuväljavaated olid suhteliselt kasinad ja elu lõpuni tootmises töötamine ei tundunud kuigi ahvatlev. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli otsustasin astuda tänu oma sugulasele. Ta nimelt palus mind sünnitusele tugiisikuks ja siis otsustasingi, et tervishoid on just minu jaoks. Lapsepõlveunistus oli arstiks saada, aga tegelikult meeldib mulle meditsiiniõe amet isegi rohkem.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Minu elus on viimase kuue ja poole aasta jooksul toimunud väga palju suuri muutusi. Lisaks kahe tähtsa tunnistuse saamisele on mu lapsed oma ema üle väga uhked ja ka neil on plaan kindlasti ülikooli minna. Seega sai täidetud eesmärk – olla oma lastele eeskujuks. Mul on ametialaselt nüüd palju rohkem võimalusi, tervishoiualased teadmised võimaldavad oma lähedasi vajalikel hetkedel aidata ja neile toeks olla. Kõige suuremad muutused on toimunud minus eneses, silmaring on laienenud.